Andres Reimer: Eesti vajab oma, mitte Leedu elektrijaama
Leedulaste ideel rajada Balti riikide ühine elektrijaam oleks Eestile jumet vaid juhul, kui asukohaks valitaks Paldiski, või siis, kui projekti veaks erakapital, kirjutab suhtekorraldusfirma Powerhouse konsultant Andres Reimer.
“Üpriski lähiajast pärinev kogemus peaks meid muutma leedulastega elektri ühise tootmise projektide suhtes ettevaatlikuks,” kirjutab Andres Reimer. Pildil Ignalina tuumaelektrijaam, mis suleti 2009. aastal Euroopa Liidu survel. Uue tuumajaama rajamine lükati Leedus 2012. aastal korraldatud referendumiga tagasi ning Balti piirkond kukkus elektrienergia defitsiiti. Foto: Reuters/Scanpix
Leedu energeetikaminister Žygimantas Vaičiūnase ettepanek ehitada koos Läti ja Eestiga ühine gaasielektrijaam näitab leedulaste strateegilist jõulisust, mis panustab meie energeetilisele jõuetusele. Eestlastele tõuseks Leetu rajatavast ühisest gaasielektrijaamast sama palju kasu nagu leedulastele Eestisse rajatavast lihatäidisega kartuliklimpide ehk tsepeliinide tehasest.
Praegu pole küsimus selles, kas meile jagub elektrit, vaid mis hinna eest seda meile jagub, kirjutab Incapi president Otto Richard Pukk merekaabli Estlink 2 lõhkumise valguses.
Erakonnatu riigikogu liige Henn Põlluaas rääkis, et põlevkivist energia tootmist võiks tehnoloogiliselt arendada, mis muudaks selle vähem saastlikumaks, ning fosforiidivarusid tuleks uurida talupojamõistusega. Poliitiku hinnangul peab Eesti suutma ka iseseisvalt toota energiat.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.