Kui ettevõtted loodavad oma arenduste selgitamisel peamiselt omavalitsustele, siis ei peaks hämmelduma, kui talumistasude maht ja saajate ring järsku hooga kasvama hakkavad, kirjutab Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv energeetika kvartaliraportis.

- Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv. Foto: Raul Mee
3000 eurot on võetud hiljutisest
Maalehe loost, kus ajakirjanik Rein Sikk püüdis tuulikuarendajatelt teada saada, mida nad kohalikele elanikele häiringute eest kompensatsiooniks pakuvad. Ajakirjanik tõdes, et kuuest vastanust kõige konkreetsem oli
Sunly ning selle hinnanguga tuli nõustuda, sest teised rääkisid taristuarendustest, dialoogist kogukondadega, väärtuspakkumisest jne.
Sama loo all oli faktikast, kui palju laekus 2023. aastal tuuleparkidelt omavalitsustele tuulikutasusid ja kui palju sellest majapidamistele keskmiselt välja jagatakse. 3000 eurot oli lihtsalt ühe omavalitsusjuhi poolt välja öeldud keskmine summa.
Kõrvutades 3000 eurot ümmarguse jutuga arendustest, dialoogist, väärtuspakkumisest, eelistavad inimesed eurosid. Seda eelistavad ka need, kellel seaduse järgi selleks õigust pole, kuid seadusi saab ju muuta.
Opositsioonis olev EKRE teatas mõned nädalad tagasi, et on põhimõtteliselt vastu tuuleenergia rajatistele ega anna nende ehitamiseks nõusolekut üheski omavalitsuses, kus nad koalitsioonis on.
EKRE saadikud kinnitasid avalikult, et pigem nõustuvad mõne kohaliku koalitsiooni lagunemisega. Samal ajal on sotsiaalmeedia võrgustikes ja kohtadel käinud intensiivne tuuleparkide vastane kampaania .
Loe lähemalt Infopanga energeetika
kvartaliraportist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Tarbimist on vaja juurde rohkemgi kui tootmist“
Valitsuse energeetikakava lendas ootamatult ja suure pauguga sel neljapäeval vastu taevast. On selge, et üks osa sellest oli üledimensioneeritud.
Kus on sõnavabaduse piirid?
Ka tulihingelised arenduste vastastased peavad teadma, et sõnavabadus ei anna neile õigust teisi inimesi – kaasa arvatud oma tööd tegevaid ametnikke – laimata või ähvardada, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Triin Toom ja advokaat Kätlin Sehver.
Vastuseis tuuleenergiale on hüsteeritsev ja demagoogiline
Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.
Baltikumi juhtiva energiaettevõttena paistab Ignitis Group silma nii oma tugeva kasvuloo, portfelli mitmekesisuse kui tugeva dividendipoliitikaga. Vilniuse börsil noteeritud ettevõte on suutnud IPOst alates kahekordistada oma kohandatud EBITDAt ja viiekordistada oma taastuvenergia portfelli, tagades seejuures atraktiivse dividenditootluse. Ignitis Groupi investorsuhete juht Aine Riffel-Grinkevičienė jagab, mis on ettevõtte senise eduloo taga ning mida võiksid investorid oodata lähiaastatel.