Hele Hammer: e-arvete muudatused – kasutuim seadusemuudatus, mida nähtud
Miks muuta e-arveid puudutavaid seadusi nii, et mõnel muudatusel pole mingit sisulist mõju, mõni tõukab meid aga teiste riikidega vastupidises suunas, küsib e-arvete operaatori Telema juht ja EBSi finantsjuhtimise õppejõud Hele Hammer (PhD).
“Eesti ettevõtjatele on rahustav teada, et nad ei pea juuliks oma raamatupidamistarkvaras mingeid uuendusi tegema,” kirjutab Telema juht Hele Hammer. Foto: Raul Mee
Eestis jõustub 1. juulil uus raamatupidamise seaduse muudatus, mis puudutab e-arveid. Minu hinnangul ei too see endaga kaasa põhimõtteliselt mitte mingeid muutusi praeguses e-arvelduse süsteemis.
Ajal, mil maailmas on mängureeglid rohkem kui segased, peaksime hoolitsema selle eest, et me ise oma ettevõtjatel hingamisruumi ära ei võtaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suurem osa tootlikkuse võtmetest ei asu poliitikute ega ametnike lauasahtlis, vaid erasektoris. Madala tootlikkusega inimeste paremale tööle aitamine on eetiline, rääkis Eesti Vabariigi president Alar Karis majanduskonverentsil Tuulelohe lend 2025 peetud kõnes.
Teiste Euroopa riikide praktika põhjal võib eeldada, et nn kollektiivsete esindushagide esitamine on Eestis ainult aja küsimus. Ettevõtted saavad aga nendeks juba varakult valmistuda või neid sootuks ennetada, kirjutavad Rauno Ligi ja Henri Hansson advokaadibüroost Cobalt.
“Inimesed omavad põhjalikku ülevaadet sellest, mitu sammu nad päeva jooksul on teinud ja kui palju kaloreid kulutanud – aga kui küsida pealtnäha lihtsaid küsimusi ettevõtte andmete, süsteemide ja logide kohta, siis ollakse omadega ummikus,” möönab kodumaise ettevõtte ByteLife juht Janek Gridin murelikult.