Isikliku vastutuseta riigi ja omavalitsussektoris kulgeme ummikteel. Aeg on sätestada ametnikele ja poliitikutele selge isiklik (sh otsene rahaline) vastutus, kirjutab Kaur Lass arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eraettevõtluses on meil isikliku vastutusega hästi, riigi ja omavalitsuse juhtimises on aga isiklik vastutus puudulik.
Isiklik vabadus algab alati heast enesejuhtimisest. Vaimselt vormis inimene võtab meeleldi isiklikku vastutust. Samas vaimse tervisega on meil olukord nutune, sest igal kolmandal inimesel on või peaks olema mingi diagnoos. Kümnest inimesest neli põleb meil läbi. Kümnest üheksa kogeb stressi.
Stressi alge on aga seesmine reaktiivus. Peamine taas aktiveeriv tegur on hirm, sh vastutuse ees. Me reageerime kiirelt olukorras, kus meile miski ei meeldi. Meeldivus on sügavalt subjektiivne, harjumuspõhine.
Mäletad kui sind kutsuti klassi ette või paluti võtta vastutus uue projekti ees või võtta sõna avalikkuse ees? Kas sa oled üks neist, kes saab ausalt öelda, et sellise väljakutse peale tegutsesid sa sügavas seesmises rahus?
Kui jah, siis palju õnne, sul on hea vaimne vorm ja sa võtad meeleldi vastutust. Kui aga kogesid ärevust või stressi sellises olukorras siis on selge, et vastutuse võtmine oli sulle keerukas ja seesmine rahu kadus kui tina tuhka.
Otsused sünnivad tagatoas
Kui vaatame täna Eesti riigi juhtimist, siis on märgatav ohtlik trend. Väike kildkond partei tagatubasid teeb otsuseid kabinetivaikuses ja parlamentaarne diskussioon on vaibumas.
Kadumas on ka kaasamiskultuur. Riik on tubli teavitama aga teavitamine ei ole kaasamine. Kaasamiseta ei ole kaasvastutajaid, neid kes oma näo ja nime alt avalikult julgevad teha ettepanekuid ja võtta vastutust millegi ära tegemiseks.
Riik on kaasamise kaotamisega ja parteiliste valimistega kaotanud isiklikku vastutust avalikus sektoris.
Planeerimine on hea näide, 1995-2015 oli see kaasamiskeskne ja kaalutluste puudulikkusel tühistati planeeringuid. See vähendas korruptsiooniriske. Nüüd teavitatakse lahendustest, aga kodanike arvamusi lükatakse kõrvale. Projekteerimistingimustega saab aga planeeringuid laia kaasarääkimisõiguseta muuta.
Oleks huvitav kui keegi teeks ülevaate planeeringute ja projekteerimistingimustega seotud kohtuasjade hulgast. Nende arv on kasvanud. Mina vaidlustasin Viimsis jalgpallihalli läbisurumise, sest seda rajatakse üldplaneeringuga vastuolus ja planeerimisseadust, ehitusseadustikku ning looduskaitseseadust rikkudes.
Esimese astme kohus
tühistas planeeringu, aga keegi ei võtnud vastutust. Keegi Viimsi vallavalitsuses vea eest ei vastuta, nagu ka Tammelaane detailplaneeringu puhul, kus valla vastu on esitatud 2 miljoni eurone nõue.
Sama näeme nursipalutamisel, seal on eriplaneeringu nõue aga riik rikub seda ja kogukonnast sõidetakse üle. Tallinnas on asjad niikaugel, et Tartu maantee ääres ca paarisaja meetrise vahega sai üks arendaja projekteerimistingimustega rajada hotelli ja teist kiusatakse ärihoone detailplaneering menetlusega üle 18 aasta.
Ametnikest ja linnajuhtidest keegi selle olukorra ja turumoonutuse eest ei vastuta. Tulemuseks on moonutatud turg.
Põhiõiguste kriis
Parteilised valimised on sõltumatu kodaniku valimise parlamenti võimatuks muutnud. Komisjonidega kollektiivses valitsemises on kaduma läinud isiklik vastutus. Külmhoone kobarkäki asjaosalised on meil edasi riigiametnikud ja parlamendiliikmed.
Meil oli põhiõiguste kriis „usun teadust“ propaganda toel ja seni ükski ametnik ega poliitik ei ole võtnud vastutust ettevõtjate ja kodanike põhiõiguste piiramise eest.
Me oleme noorukite enesetappudelt maailmas esikolmikus ja meil pole piisavalt kliinilisi psühholooge. Meil on tasuta meditsiin, aga psühhiaatri ja füüsilise tervisega tegeleva eriarsti juurde ootame aegu üle poole aasta. Nii saab väiksest tervisehädast saab suur ja kulukas. Me tegeleme tervishoius tagajärgedega ja ennetus piirdub vahel mõne plakatilainega. Ka siin keegi ei vastuta.
Meie riigil on kaabliühendusi läbi lõigatud ja
energiasõltumatus puudulik. Meil pole isegi laeva, et igas olukorras kaableid kaitsta. Nüüd proovime Eestisse propaganda toel panna radiatsiooniriskiga tuumajaama aga samal ajal ei suuda me rajada varjendeid ega riikliku häiresignaalidevõrgustikku.
Me räägime, et teeme järelevalvet tuumajaama rajajate üle aga meil pole selleks riikliku oskusteavet ja me ei saa hakkama planeerimise ning energiataristu järelevalvega. Me rajame Rail Balticut, mille hind on kordades kallinenud. Vastutamatus on ka energeetikas ja transpordis rikub riigi eduväljavaated.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!