Eestis on välja kujunemas tubli start-up-kultuur. Paratamatult tähendab see, et suurem osa neist start-up’idest ei õnnestu, st väga sageli jäädakse võlausaldajatele võlgu. Sageli jäädakse võlgu maksuametile. Oleks väga halb, kui maksuhalduri repressiivmeetmed hakkaksid tubli start-up’lust kahjustama, kirjutab Soraineni partner Kaido Loor.
Ma olen nõus, et maksupetturluse ja teadlike maksuvõlgade tekitamisega tuleb võidelda, aga seda ei tohiks teha ettevõtlike inimeste eemalepeletamise hinnaga.Pigem on probleem selles, et kogu käibemaksusüsteem on üsna jabur.
Väärtusahel ja selle iga lüli alates maavarade kaevandamisest ja põllumajandusest kuni tarbijalemüügini välja teeb piinliku täpsusega arveid, registreerib end maksukohustuslaseks või piiratud maksukohustuslaseks või käibemaksugrupiks, teeb täismääraga käivet, 0-määraga käivet, soodusmääraga käivet, mittekäivet, maksuvaba käivet, deklareerib käivet, deklareerib ühendusesisest käivet, teeb kreeditarveid, arvab maha sisendkäibemaksu või osa sellest, korrigeerib sisendkäibemaksu, arvutab käibemaksusummasid, maksab käibemaksu riigile, arvestab proportsiooni, küsib enammakset tagasi, jne.
Ja nii iga kuu. Ja maksuhaldur kontrollib. Kõik toimub selle nimel, et ahela viimaselt lülilt, tarbijalt, saaks 20% kätte. Ehk oleks ühiskonnale kasulikum, kui need inimesed, kes on sunnitud tegelema käibemaksu administreerimisega, saaksid luua tegelikku väärtust?
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.