Uurimiskomisjonil seisab ees keeruline tõeotsing

VEB fond moodustati ja tema tegevus lõpetati parlamendi poolt ning riigikogu peab välja selgitama, kas tema otsust kuritarvitati või mitte. Eesti Pank ise ei saa auditiga majasisesest asjaajamisest väljapoole tungida ning ka prokuratuur ei saa asjaolude aegumise tõttu menetlust alustada. Rääkimata hinnangute andmisest, mis uurimiskomisjoni puhul on möödapääsmatu.

Kas nii paljude aastate järel on üldse võimalik midagi tuvastada? Vastus sõltub sellest, kui suur on riigikogus esindatud poolte huvi ja tahtmine tõele lähemale liikuda. Tõde ei saa tagantjärele olla absoluutne, kuid kindlasti kujundab see hoiakuid ühiskonnas nii riigikogu kui poliitika suhtes. Eelhoiak, et niikuinii midagi ei selgitata, on kasulik kõigile neile, kes oma asjaajamist poliitika hämaral küljel ka tulevikus planeerivad. Riigikogu seadusandjana kannab vastutust oma otsuste eest ja kõige selle eest, mis nende otsustega kaasneb. See vastutus sisaldub ka järeldustes isegi kümneid aastaid hiljem. Järeldused on vajalikud nii Eesti Panga usaldusväärsuse taastamiseks, poliitiliste otsuste tekkemehhanismide selgitamiseks kui ka spekulatsioonide välistamiseks.

Riigikogu uurimiskomisjoni objektiivsus  toetub asjaolule, et seal on tasakaalustatult esindatud kõik riigikogu poliitilised osapooled, mistõttu lõpptulemuses ei saa poliitiline enamus soovi korral oma tahet tavapäraselt  läbi suruda. Järelduste umbmäärasus mängib pikemaajalises perspektiivis kätte just neile poliitilistele jõududele, kelle ehk tõe välja selgitamine täna ei tundugi nii väga kasulik. Iga spekulatsioon, mis jääb õhku rippuma, teeb teed uutele alusetutele hinnangutele ning kujundab seisukohti ühiskonnas.

Eelmisele elamislubade uurimiskomisjonile on ette heidetud, et oma lõpparuandes ei jõutud elamisloa kvootidega seotud poliitiliste otsuste  tagamaadeni. Keegi hingas kergendunult, keegi ohkas kahetsuses. Kuid tulemuseks peab pidama ka seda, et vähemalt kelleltki võttis see protsess pikaks ajaks soovi mängida poliitika ja otsustusprotsesside läbipaistmatuse hämaruses. Seda tõestab ka asjaolu, et  elamislubade uurimiskomisjon jõudis mitme peidetud seaduserikkumiseni, mille osas prokuratuur nägi vajadust alustada menetlust. Ka täitevvõim sai oma kriitika otsustusprotsesside segaduse eest, mis võis anda võimaluse tema kuritarvitamiseks. Kas sellest on vähe või palju, on igaühe enda otsustada. Nii nagu ka poliitiku otsustada on edasine tegevus selles valguses.

Samuti seisab  uuel VEB Fondi uurimiskomisjonil ees keeruline tõeotsing, arvamuste erisus ning vastutus järelduste eest. Personaalne usaldus tema vastu tekib aga selle kaudu, mida keegi kokkuvõttes näha tahab. Kes otsib sealt kättemaksu, kes oma edasiste otsuste jaoks vajalikku tausta, kes poliitilist rahulolu ja kes lihtsalt meelelahutust. Uurimiskomisjon pole aga jõuluvana, kes kõigi soovid rahuldab. Ta peab vastutama oma järelduste maksimaalse objektiivsuse eest. Selleks on tal seadusega antud vajalikul määral võimalusi. Edasine on aga peidus tema liikmete positiivse tegutsemise tahtes, soovis talle antud õigusi kasutada ja teadmises, et meie eest ei tee seda mitte keegi.