Hoolime lastest nagu oma riigist

Narr on rääkida eduka Eesti puhul lastest, kes on nii iseenesest mõistetav osa meie igapäeva elust. Seni on jäänud mulje, et riigi edukus on rohkem täiskasvanute värk, lapsed osalevad kõiges kaudselt ja tajuvad seda vaid oma tuju või kõhu kaudu.Aga vaatame Eestit ajateljel, täna ja 20 aastat edasi, ning lapse täiskasvanuks sirgumise mõõtkavas: 1-aastasena ja 21-aastasena. Kui me täna saaksime seada mõtestatud fookuse lastele, siis 20 aasta pärast võiksime oma tegevuse vilju maitsta. Pealegi, pensionieas sõltume ju kõige otsesemalt oma laste edukusest.

Eesti saaks maailmas keskmise elatustasemega riigina olla suunanäitajaks, kui seab oma kodanike seas lapsed tähelepanu keskmesse. Seda on kuidagi väga banaalne kirjutada, sest see on ju ilmselge, aga ometigi räägivad meie teod midagi muud. 

Laste haridus tugineb inimlikele põhiväärtustele. Paraku ei saa õilsad õpetussõnad elus tegelikult kehtivate hoiakute ja normide vastu. Lapsele ei saa öelda, et meil on, tead sa, kaks käibetõde: see, kuidas sa mõtled, ja see, mis sa tegelikult teed. Meie mõtteviisis on käärid ja ühiskonnas kehtib kahepalgelisus: ühelt poolt me lähtume inimlikest väärtustest ja hoolivusest ning need reeglid kehtivad meie pereelus; teisalt me lubame, vahel ka soosime nii parteilises poliitikas kui äris jala taha panemist ja naha üle kõrvade tõmbamist.

Reeglid, mis kehtivad ärimaailmas ei allu inimlikele väärtustele, seal on justkui kõik lubatud, sest peamine on kasum ja võim. Konflikti tuum seisneb aga selles, et mõlemas tegevus- ja käitumismudelis eksisteerivad samad inimesed samaaegselt. Tööl tegin konkurendile ära, sest olin kiirem või nutikam ja kõrvetasin ta põhja või lülitasin konkurentsist välja, kuid kodus ei luba lastel multifilmi vaadata, sest see on jõhker.

Džungliseadus äris ja inimlikud väärtused on hoomamatult segunenud ja lahustunud ning siis me imestame, kust see kurjus meie koju või kooli on tulnud. Äris tuleb au sisse tõsta väärtustepõhine ettevõtlus, mis hoolib eelkõige inimesest ja loodusest, loob püsiväärtusi ja kus kasum ei ole enam tegevuse peaeesmärk. Nii saaksime maske vahetamata kodus rääkida lastele sama juttu, mida töölgi ja õpetajate sõnad koolis saavad uue kaalu.

Peatuge korraks oma argisaginas ja meenutage häid ja eredaid mälestusi ning te avastate, et enamus neist on pärit teie lapsepõlvest või noorusajast ning vähemal või rohkemal määral seotud vanemate, sõprade ja loodusega. Laste heaolu peegeldub nende emotsioonides, mille aluseks on väiksemad ja suuremad elamused. Lapsepõlve elamustest saavad aja möödudes mälestused ning täiskasvanuna püüame sageli sama meeleolu tabada, sest kes ei tahaks kogeda taas õnnetunnet. Eriti siis, kui on rasked hetked. Mälestused seovad meid oma vanemate, sugulaste ja maaga. Me mäletame seda, mis me tegime koos vanematega. Elamused ja mälestused ongi meie juured, eredamaid neist räägitakse edasi põlvest põlve.

Riigi tasakaalus eelarve ei ole see, mida lapsed suureks saades mäletavad, vaid tööd rügavaid vanemaid, keda polnud õhtuti kodus või kui lõpuks jõudsidki koju, siis langesid väsinute ja apaatsetena diivanile teleri ette, et järgmisel päeval jälle jaksata 10-12 tundi tööd rügada pere püsikulude tasumiseks; ja nii seitse päeva nädalas.

Kui meil puuduvad lapsepõlvest emotsionaalsed sidemed oma pere ja riigiga, siis on täiskasvanuna neid märksa keerulisem luua. Ja siia ongi tänaste täiskasvanute tegutsemise võti peidetud. Hoolitseme oma riigi laste eest, pakume neile esteetilisi elamusi ja heasoovlikke kogemusi ning nad hoolitsevad meie ja meie ühise riigi eest tulevikus. See ongi Eduka Eesti kõige inimlikum retsept, millest võidavad kõik, absoluutselt kõik ja kaotajaid ei ole.

Retsept:1. Eestis on au sees väärtustepõhine ettevõtlus ja riigijuhtimine, kus esikohal on inimlikkus ja loodushoid.2. Professionaalse kultuuri ja kunsti loomine lastele on vähemalt samadel alustel riigi poolt doteeritav kui kogu muu kultuur ja kunst, mida tarbivad täiskasvanud.3. Märkimisväärne maksusoodustus erasektori annetustele ja toetustele lastele suunatud kultuuri ja kunsti heaks.4. Kultuur ja kunst on kõigile lastele võrdselt kättesaadav.5. Lastevanematel on fikseeritud tööaeg ning ületunnid on seadusega „keelatud“.6. Lastevanematel on  töökohas reglementeeritud puhkuseajad kooskõlas laste õppetöö vaheaegadega haridusasutustes (nädalavahetused, talve- ja suvepuhkus).7. Lastevanematele on Eestis veedetud puhkus atraktiivseks muudetud.8. Perega koos veedetud aeg on riigi ja üksikisiku tasandil kõrgelt väärtustatud.

Kõike eelpool kirjeldatut on igati jõukohane ellu rakendada ja osa sellest ongi juba vähemal või rohkemal määral püütud teha, kuid Eesti sihid peavad olema veel selgemad ja veel täpsemalt kõigi Eesti laste mitmekülgsele heaolule suunatud. Ainult sellisel juhul saame me tulevikus edukast ja õnnelikust Eestist rääkida. Või hakkame parem kohe mere põhjast naftat otsima?!

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.