Saksamaa riigivõlakirjade hinnad langesid kolmapäeval (05.03.) kiireimas tempos alates Berliini müüri langemisest. Investorid hakkasid sakslaste võlakirju müüma pärast seda, kui tulevane valitsuskoalitsioon tutvustas oma kulutuste tõstmise plaani. See on osa laiemast trendist, kus võlgade väärtus on pikaajaliselt kahanemas ning intressimaksed kasvamas.
Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis kolmapäeval 0,3 protsendipunkti, mis on suurim kasv alates 1990. aasta märtsist. Tuletagem meelde, et kui võlakirjade tootlus tõuseb, siis nende hind langeb ja vastupidi. Kui võlakirjade tootlus kasvab, siis soovivad investorid riigile laenu andmise eest kõrgemat intressi saada.
Kui teisipäeval (04.03.) oli 10aastaste tootlus 2,49 protsendi juures, siis kolmapäeval jõudis see 2,79 protsendini. Viimati tõusid võlaintressid (ehk võlakirja hinnad langesid) nii kiiresti vahetult pärast seda, kui Lääne- ja Ida-Saksamaa otsustati taasliita. Kui tootlus peaks jõudma 3 protsendini, oleks see kõrgeim tase alates 2011. aastast, mil euroalas möllas võlakriis.
Osa laiemast võlatsükli lõpust
Saksamaa riigivõlakirjade nõnda suur langus on märgilise tähendusega. Suuremas kontekstis on see minu hinnangul osa laiemast trendist, kus riigivõlakirjad kaotavad pikaajaliselt oma väärtust ning võlamull on lõhkemas. Aastatel 2019-2021 sai Saksamaa valitsus võtta 10 aastaks laenu negatiivse intressiga, mis tähendas, et investorid maksid riigile laenu andmiseks peale.
Tegemist oli absurdse olukorraga. Need ajad on aga läbi saanud. Sarnaselt teiste riikidega peab Saksamaa oma riigivõla pealt maksma aina kõrgemat intressi. Saksamaa otsus kulutusi järsult tõsta pani odavnema ka Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja teiste riikide võlakirjad. Saksamaa on üks väheseid Euroopa suurriike, mille võlakoorem on veel talutav. Kõik teised nimetatud riigid on ennast lootusetult lõhki laenanud.
Kaitsekulutuste kasv ning rohepöörde läbiviimine saab tulla ainult täiendava võla arvelt, sest kõigis riikides on eelarved sügavas miinuses. Ning lõpuks on olukorrale ainult üks võimalik lahendus – see raha lihtsalt juurde trükkida.
Kui arvestada siia juurde, et demograafilised protsessid ning deglobaliseerumine on inflatsioonilised, näeme arvatavasti riigivõlakirjade pikaajalist odavnemist, sest investorid soovivad saada inflatsioonist kõrgemat tootlust. Järsud kukkumised võlakirjaturul tähendavad, et riigid maksavad uue võla pealt aina kõrgemat intressi. Kuna juba praegu on eelarved tugeva surve all, on samal kursil loogiline jätk võlakriis, nii Euroopas kui USAs.
Sadu miljardeid lisakulutusi
Tulevane liidukantsler Friedrich Merz tutvustas teisipäeval plaani, mille kohaselt suurenevad valitsuse kaitse- ja infrastruktuuri kulutused sadade miljardite eurode võrra, vahendas Bloomberg.
Kui varasemalt on Saksamaa olnud fiskaalselt pigem konservatiivne, siis USA ja Ukraina suhete halvenemine on tekitanud Euroopas olukorra, kus mitmed riigijuhid tajuvad, et kaitsekulutusi on vaja koheselt ja järsult tõsta.
Saksamaa plaanib kulutada infrastruktuuri ülesehitamisele 500 miljardit eurot. Samuti soovitakse kaotada karmid eelarve reeglid kaitsekulutustele, mis ületavad 1 protsenti SKPst. See tähendab arvatavasti sadade miljardite eraldamist kaitse-eelarvesse.
Kui võrrelda Saksamaad teiste suurriikidega, on nende võlakoorem suhteliselt madal, ulatudes vaid 63 protsendini SKPst. Kõigis teistes G7 riikides on võlakoorem kõrgem kui 100 protsenti. Tegemist on selgelt jätkusuutmatute tasemetega ning Saksamaa otsus kulutusi järsult kasvatada muudab pikaajaliselt Euroopa võlaprobleemi veel akuutsemaks.
Lootused, et Saksamaa uus plaan aitab Euroopa majandust stimuleerida, on vähendanud ootusi intressimäärade langetamise osas. See omakorda pani euro kursi kolme päeva jooksul kiiresti tõusma. Viimati tõusis euro dollari suhtes kolme päevaga nii järsult 2015. aastal.
Hetkel kuum
Läänemets: Michali ainus eesmärk on päästa Reformierakonna reiting
Stagneerunud majandus
Saksamaa majandus sõltub suuresti selle tööstusest, mis moodustab umbes veerandi riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Praeguseks on Saksamaa majandus aga kriisis ning on kaks aastat järjest kahenenud.
Ukraina sõda, energiakriis, inflatsioon ning forsseeritud üleminek kliimaneutraalsele majandusele pani energiahinnad tõusma. See on enim mõjutanud just Saksamaa tööstust ja selle konkurentsivõimet, sest tööstuse energiatarbimine on väga suur. Energiahinnad on nüüd tippudest küll alla tulnud, aga on jätkuvalt sõjaeelsest tasemest kõrgemal. Tootlikkus Saksamaa majanduses on stagneerunud ning rahvastiku vananemine survestab kasvu.
Saksamaa majandus langes 2022. aastal kokku 0,3 protsenti ning mullu 0,2 protsenti.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!