Tänane Äripäev kirjutab ühe Soome firma tehase kolimisest Eestist Poolasse. Miks? Sest siin on juba liiga kallis. Samuti teatas Ericsson äsja, et viib ühe oma osakonna Eestist Rumeeniasse. Jällegi põhjuseks efektiivistamine.
Äripäeva hinnangul on käes aeg seada oma latt kõrgemale odava allhanke maa staatusest ja hakata aktiivselt tegeleme sellega, et saada siia kõrgemat lisaväärtust tootvaid töökohti.
Sellest, et odava allhanke aeg Eestis on läbi saamas, räägiti juba viis aastat tagasi, kuid peale vajunud majanduskriis sundis igasuguse töökoha üle tänulik olema ning kulude kärpimise ja koondamiste ajal tundus kallimatest töökohtadest rääkimine lihtsalt kohatuna. Nüüd aga on riburada pidi tulnud uudiseid tootmiste lahkumisest. Kes kolis oma trenažööritehase Hiinasse, kes viis rõivatööstuse Rootsi tagasi, kes lahkus Filipiinidele. Põhjuseks ikka see, et Eestis tootmine ei tasu enam sel kombel ära, kui veel mõned aastad tagasi.
Kui sajandivahetuse paiku ja hiljemgi rõõmustasime iga välisinvesteeringu üle samal moel, kui noor tüdruk odava kingapaari üle, siis kümnend hiljem tasub hakata rõhuma kvaliteedile ehk rohkem maksvatele töökohtadele. Ühel või teisel moel on sellest rääkinud nii suurettevõtjad kui majanduseksperdid. Ettevõtja Jüri Käo on kõrgemate lisaväärtusega toodete tootmise Eestisse saamist nimetanud lausa millekski, mis peaks olema meie strateegiline eesmärk. Sama on esile tõstnud ka majandusanalüütik Heido Vitsur, meenutades, et riigi ekspordivõimekus, töö keerukus ja palgatase on omavahel otseselt seotud. Lihtsa töö eest palju ei maksta, väikese palgaga inimene palju ei tarbi ja majandust ei elavda.
Kallimate töökohtade loomist peaks soodustama ka siseministeeriumis värskelt valminud eelnõu, millega tahetakse muuta välismaalaste seadust nii, et muulastest tippspetsialistidel ja nende pereliikmetel oleks lihtsam Eestisse elama ja tööle asuda. Sealjuures on üheks lihtsustatud korras Eestisse elama ja tööleasumise eelduseks see, et ettevõtted maksavad tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Kui meil on siin juba olemas või on siia väga lihtne tuua korralikke insenere, tulevad siia ka tööandjad, kes neid insenere vajavad.
Muidugi võib Eestist tootmiste väljaviimiste puhul kurta selle üle, et jälle mõned töökohad kaovad. Ja jätkata väitega, et palju on neid, kellele kõige paremini sobibki lihttöö. Tõsi, majanduskriiside ajal on odavast allhankest olnud kasu tööpuuduse leevendamisel, kuid üldiseks arenguks, palgakasvuks ja majanduse elavdamiseks sellest enam ei piisa. Paneme oma ajud siin tööle ja toome mujalt veel juurdegi!
Autor: 1185-aripaev