Vitsur: liikumisvõimelist tööjõudu tuleb hoida palgaga

„Eestimaasid pole kaks, vaid rohkem, ja need on kõik erinevad ja elavad erinevate reeglite järgi. Meil on selline Eesti, kes suudab ellu jääda vaid siis, kui suudab konkureerida Euroopa Liidu ja maailma kõige odavamate riikidega ja konkureerib lihtsa töö ja madala palgaga. Siis on meil kõrgtehnoloogiline Eesti – suuri vaimseid võimeid vajav Eesti, nagu on Skype’i meeskond,“ kirjeldas Vitsur. „Ja sinna vahele mahuvad teised Eestid. Üks teenuste sektor on meditsiin, mis konkureerib tööjõu pärast näiteks Soome, Norra ja Põhjamaadega. Ja siis on tavaline töötlev tööstus, mis konkureerib Eestis ja üritab konkureerida lähipiirkonnas.“

Vitsuri sõnul on neil kõigil erinevad konkurentsitingimused ja -põhimõtted ning sellest tuleneb ka see, millises loogikas ta elab: kas ellu jääda aitab kõrge palk või hoopis madal. „Skype’il aitab ellu jääda kõrgem palk, lihtsal õmblustöölisel, kes teeb masstööd ja kes konkureerib Bulgaaria või Rumeeniaga, mõnel juhul ka Poola ja Aasia riikidega, aitab ellu jääda see, kui nad pakuvad piisavalt madalat palka. See tööjõud reeglina ei saa Eesti väikealevikest ära minna. Talle saab maksta miiniumpalka,“ sõnas Vitsur. „Seda tööjõudu, mis on liikumisvõimeline, saab hoida vaid kõrgete palkadega.“

Eesti peab Vitsuri sõnul keskenduma sellele, et olla konkurentsivõimeline oma piirkonnas. Tuleb vaadata seda, mida teha selleks, et Eestis oleks suurema lisandväärtusega tootmist. „Kuivõrd Eesti majandus on väga killustunud, on see keeruline – kui meil oleks üks väga tugev sektor, siis oleks kerge öelda, mida peaksime tegema. Oleme kogu aeg rääkinud, et oleme IT-riik. Samal ajal muutsime ammu aega tagasi matemaatikaeksami vabatahtlikuks!“ rääkis Vitsur. „Reaalainete õpetamisele tähelepanu ei pööratud, leidsime, et kui laps ei taha õppida, siis ärgu õppigu. Ise tahame teha e-riiki… Kui oleksime olnud vastutustundlikud ja osanud mõelda, oleks meil matemaatikateadmistega inimesi rohkem ja saaksime teha oma IT-riiki.“

Vitsuri hinnangul ei ole sellised asjad kiired. „Need on 20aastase töö viljad. Kiirelt tuleb aru saada, et iseenesest ei juhtu mitte midagi. Kõik saavutatakse visa töö ja targa tegutsemisega. On vaja koordineeritud ulatuslikku tegevust alates lasteaiast kuni ülikoolini välja. Loomulikult ka ettevõtjate ühendusteni,“ leidis Vitsur.