• OMX Baltic0,44%282,67
  • OMX Riga0,08%874,84
  • OMX Tallinn0,63%1 780,25
  • OMX Vilnius0,74%1 109,27
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,73%8 261,68
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,88
  • OMX Baltic0,44%282,67
  • OMX Riga0,08%874,84
  • OMX Tallinn0,63%1 780,25
  • OMX Vilnius0,74%1 109,27
  • S&P 5000,11%5 842,91
  • DOW 300,52%42 518,28
  • Nasdaq −0,23%19 044,39
  • FTSE 1000,73%8 261,68
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,88
  • 13.04.13, 08:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis pole partei rahastamises lubatud, olgu keelatud

Erakondade rahastamises ei tohiks olla pimedaid tsoone ja kehtima peaks põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud, leiab riigikogulane Kajar Lember (SDE).
Meie seadusruumis on erakond kohustatud tagama, et tema tulud ja kulud oleksid seaduslikud ning täielikult läbipaistvad. Eestis võib erakond raha saada liikmemaksudest, riigieelarvelistest eraldistest ja annetustest. Just annetuste küsimus teeb erakondade rahastamisest kuuma teema.
Aasta eest käis terav debatt, kui arutleti maailmavaateliste sihtasutuste asutamise mõistlikkuse üle. Väitluse sisuks oli suuresti, et miks ei saa parteid oma tänasel kujul tegeleda maailmavaate edendamisega. Ehk kas Eesti on küps liikuma nn
Saksa mudeli suunas, kus enamus parteidele mõeldud riiklikest vahenditest suunatakse mitte otse erakondadele, vaid Stiftung’itele, kelle eesmärgiks on kodanike harimine läbi avalike loengute ja koolituste?Tahtmise korral saavad erakonnad kodanikuharidusega tegeleda, aga paratamatult läheb suur osa rahast organisatoorsete ja valimiskulude katteks. Usun, et kui kampaaniakuludel oleks ülempiir, jõuaksid parteid rohkem pühenduda oma vaadete tutvustamisele, kodanikuharidusele jt ühiskonnale laiemalt kasulikele asjadele.
Riigilt laekuv raha võiks olla seotud konkreetsete ja ka Eestist välja suunatud eesmärkidega. Paljudes riikides on selleks erinevad sihtkapitalid, kellest mitme panus Eesti kodanikuhariduse ja demokraatia arengusse on olnud hindamatu.Kui Eesti hakkaks samal moel näiteks Moldovale või Valgevenele demokraatia-abi andma, peab see kõik käima järelevalve all ja vastavalt seadustele.
Analoogsed sihtasutused ei tohi toetada erakondi ja siinkohal ei ole eranditeks ruumi. Eestis on erakonna sidusorganisatsioonina käsitletav kas sihtasutus või mittetulundusühing, mille asutaja või liige erakond on ning erakonnaseadus ütleb täna ka seda, et sidusorganisatsiooniks ei ole Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus. Teisisõnu tohib selline sihtasutus ise oma raha kasutada  kodanikuhariduse edendamiseks ja kindlasti on keelatud selle jõudmine mõne erakonna kontole.
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.01.25, 13:00
Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui x-faktor
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele