Kui mujal Eestis tähendab haldusreform eelkõige valdade ühendamist, siis Tallinnas peaks haldusreform tähendama seda, et haldusüksusi tekib juurde, leiab Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas.
Üle kaheksakümne asumiga Tallinna jaoks on kaheksa linnaosa selgelt vähe. Ühes ja samas linnaosas asuvad kardinaalselt erinevad asumid ei soodusta linnaelanike identiteedi tekkimist ja elanike kaasamist probleemide lahendamisse.
Ilmselt oleks mõistlik, kui näiteks Vanalinn, Kalamaja, Tondi või Kadriorg oleksid eraldi linnaosad. Seda nimekirja võib loomulikult jätkata. Tallinnale oleks ratsionaalne 20–30 linnaosa koos oma juhtimise ja haldussuutlikkusega.
Tallinna juhtimine on väga tsentraliseeritud. Pea kõik otsused võetakse vastu ja käsulauad kirjutatakse välja Vabaduse väljaku äärses majas. Loomulikult on palju valdkondi, mille puhul on arukas neile läheneda kogu linna strateegilist perspektiivi silmas pidades. Kuid on ka suur hulk teemasid, mille puhul linnaosad ja nende otsustamisse kaasatud elanikud saaksid asjadega palju paremini hakkama. Olgu selleks parkimismured, prügimajandus, heakord või haljastus – elulised probleemid, mida on kohalikul elanikul palju lihtsam märgata ja lahendada.
Haldusreformi tuleks alustada Tallinnast ja teha nii, et linnaelanikel oleks suurem kaasatus kohalike otsuste tegemisse linnaosade kaudu, mis vastaksid paremini reaalsele elukeskkonnale. Et Kadrioru elanik oleks uhke Kadrioru üle ja Tondi elanik uhke Tondi üle.
Pikemalt loe Äripäeva tänasest paberlehest.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”