Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas tegelikult ise üles, mis takistab valitsust sotsiaalmaksulage kehtestamast: ühiskond ei võta seda omaks. Tõlge: äkki hakkab „rahvas“ pahandama, et „rikastele“ soodustusi tehakse. Rahvale ebameeldivate otsuste tegemata jätmist võimu kaotamise kartuses nimetatakse populismiks, mis on teatavasti edumeelsete otsuste tegemise kõige suurem takistus.
Äripäeva hinnangul oleks pikaajalises plaanis kasulik sotsiaalmaksu lagi tuua palju madalamale kui viimasel ajal kõneks olnud 4000 eurot. Näiteks 2000 euro peale. Siis tõuseks sellest tõesti ka tulu: Eesti muutuks välisinvestorile senisest oluliselt atraktiivsemaks kui seni, kuna siin on mõtet töökohti luua. Praegused kõrged tööjõumaksud on oluline pidur, mis sunnib väliskapitali vaatama pigem nende riikide poole, kus tööjõumaksud on väiksemad. Keegi ei taha teha ebamõistlikult suuri kulutusi tööjõule.
Teiseks saaksid olulise arengutõuke Eestis tegevust alustavad teadmismahukad ettevõtted ja start-up’id, mille peamine probleem on haritud ja kõrget palka küsiva tööjõu leidmine. Mida enam teadmistepõhist majandust, seda enam kõrgepalgalisi töökohti. Kolmandaks suurendaks madalam sotsiaalmaksu lagi omakorda palgasurvet: lage ületava palga saaja eeldab loogiliselt, et tööandja jagab temaga sotsiaalmaksu arvelt kokku hoitavat summat. See aitaks aga kaasa üleüldisele palgatõusule ning tõmbaks Eesti välja madalate palkade maa staatusest. Neljandaks, suurema palga saajad maksavad rohkem tulumaksu, mis tähendab enamat tulu riigieelarvele. Viimaks, mida kõrgemaid palku suudetakse riigis maksta, seda enam raha suundub tarbimisse. See aga tähendab, et senisest suurem hulk inimesi suudab osta ettevõtete pakutavaid tooteid ja teenuseid, mis võimaldab ettevõtetel kasumeid suurendada ja aitab kaasa majanduskasvule.
Jah, lühiajalises perspektiivis lööks sotsiaalmaksu lae kehtestamine riigieelarvesse augu, ja mida madalamale piir panna, seda suurema. Äripäeva börsitoimetuse juht Raivo Sormunen arvestas 2011 füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide abil välja, et kui sotsiaalmaksu piir tõmmata 2000 euro juurde, siis jääb saamata 8-9% sotsiaalmaksutulu ehk 150 miljonit eurot. Rahandusministeerium on 2011 arvutanud, et 4000eurone piir „rööviks“ umbes 10 korda vähem ehk 15 miljonit eurot. Sotsiaalmaksulae langetamisest saadavat tulu välja arvestada on keerulisem, sest kasu tõuseks pikema aja jooksul.
Edasilükkamine süvendab probleeme. Sellal kui osa ettevõtjaid on valitsuse otsuses pettunud, leiavad teised, et poolikust lahendusest poleks niikuinii suurt kasu olnud. Lae kehtestamise vajaduses on aga tööandjad ühel meelel, ja üldiselt on valitsuse senine retoorika andnud alust arvata, et tööjõumaksude alandamiseküsimuses on valitsus ja tööandjad ühes paadis.
Tõsi, rahandusminister Ligi on juba 2011 öelnud, et sotsiaalmaksulae kehtestamine ei ole tema esimene eelistus tööjõumaksude langetamisel ning esimesena peaks langetama hakkama töötuskindlusmakse. Töötuskindlustusmakse nüüd tõepoolest ka pisut väheneb, samuti on plaanis alates 2015 langetada tulumaksu 21%lt 20le ja suureneb ka maksuvaba miinimum. Viimane on hea küll pigem töövõtjale kui tööandjale, kuid tarbimise elavdamise kaudu avaldab see majandusele tervikuna siiski soodsat mõju. Sotsiaalmaksu lae kehtestamise edasilükkamine aga ainult süvendab tööandja probleeme.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Ettevõtjate soov tööjõu maksukoormust vähendada on mõistetav, kuid selleks vahendeid valides tuleb hinnata saadava kasu ning tekkiva kulu proportsioone. Riigieelarvelise soodustuse andmisel on selle tõhusus määrava tähtsusega. Sotsiaalmaksu lagi liigitub sarnaselt paljude teiste maksusoodustustega paraku võrdlemisi ebaefektiivsete toetuste hulka.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.