Ettevõtjate soov tööjõu maksukoormust vähendada on mõistetav, kuid selleks vahendeid valides tuleb hinnata saadava kasu ning tekkiva kulu proportsioone. Riigieelarvelise soodustuse andmisel on selle tõhusus määrava tähtsusega. Sotsiaalmaksu lagi liigitub sarnaselt paljude teiste maksusoodustustega paraku võrdlemisi ebaefektiivsete toetuste hulka.
Sotsiaalmaksu lagi on suunatud soodustus ja ei ole kindlasti käsitatav üldise maksukoormuse vähendamisena. Soovitud mõjud on eelkõige kõrge tootlikkusega töökohtade loomine ning maksupettuste ja optimeerimiste vähendamine. Sotsiaalmaksulae tõhusus avaldub selles, keda see puudutab, kui palju see riigile maksma läheb ja mil määral mainitud eesmärgid realiseeruksid.
Sotsiaalmaksu pensioniosale lae kehtestamine alates 4000 eurost vähendab sotsiaalmaksu laekumist 2014. aastal umbes 14 miljonit eurot. Otsus puudutab umbes 2500 praegust juhatuse liiget ning suurettevõtete personali-, müügi-, arendus-, tootmis- ja IT-juhti, kelle keskmine kuupalk oli 2012. aastal 5600 eurot. Seejuures läheb 2/3 sotsiaalmaksu lae kulust maksusoodustusena olemasolevatele töötajatele, kelle palk on rohkem kui 8000 eurot. Valdavat osa tippspetsialiste sotsmaksu lagi oluliselt ei mõjutaks ning niigi surve all olevast riigieelarvest läheks toetus kõige konkurentsivõimelisematele ettevõtetele.
Tegelikult on EAS juba rakendanud toetusmeedet, mis täidab sotsiaalmaksulaega sarnast eesmärki. 2009-2012 arendustöötaja kaasamise toetusena jagatud 12,2 miljoni euroga kompenseeriti kõrge kvalifikatsiooniga ning rahvusvahelise kogemusega arendustöötaja palgakulusid 50-100% ulatuses kolme aasta jooksul. Selle näol on tegemist oluliselt paremini sihitud meetmega alles loomisel olevate töökohtade suunal.
Sotsmaksu lae kehtestamise ettepanekuga sooviti vähendada ka maksupettusi ja tööjõumaksude optimeerimist, nt palga asemel igakuiste dividendide maksmist. Samas näitavad arvutused, et tegelikult ei ole põhjust eeldada muutust ettevõtete käitumises. Probleemsete ettevõtete palgatasemed on madalad ja soodustusest kasu saamiseks peaks nad enne palgad kuni kümnekordistama.
Äripäev on sõnastanud ettepaneku tuua sotsiaalmaksu lagi 2000 euroni põhjendusega, et ebamõistlikult suured tööjõumaksud sunnivad ettevõtteid kolima. Tõsi, riigid konkureerivad tööjõu pärast, kuid mis on antud juhul ebamõistlikkuse kriteerium? Tööjõu maksukoormus Eestis oli mullu väiksem kui 2008 madalama tööpuuduse tingimustes, ja maksukoormus on veelgi vähenemas. Lisaks näitavad küsitlused, et välisinvestori jaoks on maksukoormusest olulisem majanduskeskkonna stabiilsus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, madalad palgad ning muude sisendite kulu.
Kokkuvõttes oleks sotsiaalmaksu laest tekkiv maksutulude vähenemine ebaproportsionaalselt suur võrreldes võimalike positiivsete mõjudega ning meede toetab eelkõige kõige võimekamaid ettevõtteid. Sotsiaalmaksu lae kehtestamise asemel tuleks täiendada ja arendada täna EASis olemasolevaid ja oluliselt täpsemini suunatud meetmeid kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks ning välisekspertide teadmiste importimiseks.
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul aitaks sotsiaalmaksule lae kehtestamine väga väheseid, kuid samal ajal läheks maksu- ja majanduspoliitiliselt kalliks.
Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas tegelikult ise üles, mis takistab valitsust sotsiaalmaksulage kehtestamast: ühiskond ei võta seda omaks. Tõlge: äkki hakkab „rahvas“ pahandama, et „rikastele“ soodustusi tehakse. Rahvale ebameeldivate otsuste tegemata jätmist võimu kaotamise kartuses nimetatakse populismiks, mis on teatavasti edumeelsete otsuste tegemise kõige suurem takistus.
Täna heaks kiidetud valitsuse uus tegevuskava peatab sotsiaalmaksu lae kehtestamise arutelu.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.