Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks, ütles Gustav Suits. Eurooplaseks saamiseks tuleb lennata suurematesse Euroopa linnadesse ja siin investoreid vastu võtta, sest alternatiive ju pole. Ei saa tõsiselt rääkida kiirest ja mugavast raudtee- ja autotranspordist Euroopa sõlmpunktidesse, kirjutab lennundusekspert Toomas Peterson.
Alates 2009 oleme panustanud üle 80 miljoni euro ja ainuüksi Estonian Airi. Kas otstarbekalt, peaks selguma tulevikus.
Mis kammitseb Estonian Airi? Viimaste aastate kapitali- ja laenusüstid on tähelepanu äratanud Euroopa Komisjonis, kes on alustanud ametlikku uurimismenetlust Estonian Airi kohta, kahtlustades, et need summad on riigiabi
Euroopa Liidu eeskirjade tähenduses.Komisjon on arvamusel, et riigiabi võib anda üks kord ja turgu moonutamata. Mida võiks tähendada turumoonutus ning missugused on selle mõõdikud, on praegu ebaselge. Otsuseid on olnud nii positiivseid (Czech Airlines, Air Malta ) kui ka negatiivseid (Malev). Üks on üsna kindel – menetluseks kuluv aeg võib kesta aastaid, lisaks kohtussekaebamise võimalus.
Eesti huvides on kindlasti juriidiliste nõustajate kaasamine vaidlustesse komisjoniga. Kahjuks puuduvad meil Euroopa lennundusvõimudes oma inimesed, kes võiksid ajada koridoridiplomaatiat.
Analüüsides Euroopa komisjoni riigiabi üldsõnalisi eeskirju ja arvestades nende muutmise plaane alles aastaks 2014, jääb mulje, et peame oma lipulaevaga tasa ja targu edasi liikuma. Loomulikult tuleb oma kavadest ja tegevustest informeerida komisjoni ning jääda võimalikult ootuspäraselt Euroopa Liidu riigiabi reguleerivatesse raamidesse.
Peamine on, et saavutada oma riigis, oma kogukonnas kokkulepe, kas me vajame oma rahvuslikku lennufirmat. Ja kui otsustame, et vajame seda, siis tuleb vastata küsimusele, kas me oleme sellele iga aasta hinnangulislt (sõltuvalt kütusehindadest, euro korrelatsioonist teiste valuutadega, SKP tasemest ning eelkõige firma juhtimise tulemuslikkusest) peale maksma 10-20 miljonit eurot.Gustav Suitsuga lõpetades: eurooplaseks saamisel on omahind.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele