Starmani omanikevahetus lubab ennustada, et Starman ei taha jääda pisikeseks nokitsejaks.
East Capital ei ole investor, mis ostaks firmades osalusi sooviga neid vaikselt edasi tiksutada. Nende eesmärk on laieneda, omandustes väärtust kasvatada. Nad usuvad, et Baltimaade turul on praegu õige aeg seda teha, rääkides kõikides oma intervjuudes ja aruannetes Baltimaadest kui aina huvitavamaks muutuvast regioonist, nii kinnisvarainvesteeringute osas kui ka muidu.
Kuid Rootsi investeerimisfirma tegutseb siin samas emotsioonideta – nad ostavad, suurendavad kasumit, väljuvad. Eelmisel aastal näiteks väljusid nad Baltimaades kasumlikult kahest suuresti sarnasest firmast: ühest Läti suurimast ettevõttest käibe järgi, IT-firmast Elko; ja TEO LTst ehk sisuliselt „Leedu EMTst“, kus East Capitali osalus läks suuromanikule TeliaSonerale.Osalus TEO LT’s müüdi näiteks 19,5 miljoni euroga ja idakapitalistid väljusid investeeringust enam kui 17%lise kasumlikkusega.
Seega on investeeringu väärtuse järsk suurendamine East Capitali loomulik ootus. Kuid nende plaanide elluviimise võtmeks on ettevõtte juhid. East Capitali sugused investeerimisfirmad teevadki oma otsuseid suuresti juhtkonnast sõltuvalt – nad panevad raha ettevõtetesse, kellest nad usuvad, et konkreetsed inimesed suudavad eesmärke täita. Kuna oma osalust suurendasid Starmanis ka asutajad Peeter Kern ja Indrek Kuivallik, siis võib uskuda, et Gert Tiivas mõtleb jagatud vastutusest rääkides oma sõnu täiesti tõsiselt.
Küsimus on, milline on Starmani laienemisstrateegia. Kohe kerkiv populaarne spekulatsioon on tulevik telekommunikatsiooniturul. Räägitud on sellest, kas Starman võiks olla oleks see suure neliku liige, kes Elisa, EMT ja Tele2 kõrval jõuliselt mobiilsideturule tuleks.
Ent tehingu osapooled teatasid, et ei ole mobiilsideturust huvitatud. Võib-olla ei peagi olema. Mobiiliärisse tulek tähendaks Starmanile suuri kulutusi – litsentsi omandamisest uute kliendisüsteemide ülesehitamiseni. Tark on vähemalt praegu laieneda loogiliselt oma teenuste portfelli ja baasi sees.
Eelmisel sügisel järeldas Starman oma võrguliikluse analüüsist, et interneti kasutusmahud suurenevad 35% aastas. Kasvu taga on seejuures rohkem võrgumahtu nõudvad tegevused, mitte tavapärane netitegevuste edetabel. Ehk siis – suurenenud pole enam niivõrd internetiga kodude üldine hulk ning igapäevased netis tehtavad asjad, nagu lehelugemine või internetipangandus, vaid ressursimahukate tegevuste populaarsus. Näiteks telefoni- ja videokõned, üle võrgu mängimine, netiraadio ja –televisiooni jälgimine.
Börsile? Just siit tulevad Starmanil praegu suurimad tulud ja siia on Starman ka viimasel ajal raha pannud. Starman on investeerinud kaablivõrku viimastel aastatel miljoneid eurosid ja selle tulemuseks on Eesti kõige kiirem koduinternet. Firma tehnoloogilistest investeeringutest rääkides on Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva nimetanud valitud teed tulevikukindlaks.
Börsiküsimuste peale jätsid Starmani omanikud otsad lahtisemaks, samuti on üks kasvuvõimalus konkurente osta. Seda ei peagi praegu otsustama, kui seni toob ettevõttele raha võimalus põhitegevust laiendada.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvaheline investeerimisfirma East Capital Explorer ning Peeter Kerni ja Indrek Kuivalliku ettevõtted viisid täna lõpule Starmani ostutehingu. Starman firmaväärtusena määratleti 107 miljonit eurot.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.