Meesajakirjanik: palgalõhes on mehed süüdi

Eesti naised teenivad endiselt meestest vähem. Üks põhjustest on selles, et naised julgevad vähem kandideerida juhtivatele töökohtadele, arutlesid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.

Äripäeva ajakirjaniku Stiine Reintami sõnul ei taha naised suuremat vastutust võtta ning seetõttu kipuvad meestest vähem tippjuhi positsioonile kandideerima. „Kui naised jõuavad keskastme juhi kohale, siis saavad nad igalt poolt lihtsalt nii palju kriitikat, et see ametikoht kurnab neid juba nii ära, et nad ei tahagi veel suuremat vastutust võtta,“ ütles ta. Naiste brutotunnitasu oli 2024. aastal 13% väiksem kui meestel.

Kristjan Kure sõnul on naiste kartus põhjendatud: „Riigikogus sai Kalle Grünthal Kaja Kallasele öelda, et mis sa lilleke õitsed siin. Meeste puhul ei tule sellised asjad mitte kunagi jutuks, aga need ongi need olukorrad, mis naisi demotiveerivad,“ tõi ta näide.

„Naised näevad, et kui nad võtavad juhi vastutuse, saavad nad palju rohkem kriitikat kui mehed ja nad ei taha sellega tegeleda,“ põhjendas ta. „Ma arvan, et kurja juur on siin meestes ikkagi.“

Reintami sõnul võiks palgalõhet vähendada see, kui rohkem ettevõtteid, sellehulgas riigiasutused, võtaksid kasutusele läbipaistava palgamudeli. Siis töötajad teaksid, mis on ettevõtte pakutav palgatase ning mis taseme poole nad vastavalt oma oskustele püüavad.

Ajakirjanik Polina Volkova lisas, et võrdsematele palkadele aitaks kaasa see, kui koolides treenitakse noortel palga küsimise oskust: „Kuni sellini välja, mis fraase sa kasutad või kuidas argumenteerid.“

Veel oli saates juttu USA presidendi Donald Trumpi rahukõneluste püüdlustest ning sellest, et Eesti saaks ennast tugevamalt kaitsetööstusele orienteeritud riigina positsioneerida, et siia investoreid meelitada.
 Ajakirjanikud rääkisid ka endise kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi visiidist Ukrainasse mullu suvel, kuhu oli kaasatud militaarettevõtja Jaanus Tamm.

Foto: Andras Kralla