Kõik me teame "viielisi", mõned meist isegi kuuluvad nende hulka. Samas võib turgude kontekstis täheldada, et kõige viielisemad ei pruugi sugugi kõige edukamateks osutuda, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Kuigi finantsmaailm hindab institutsionaalsel tasandil tõestust akadeemilisest võimekusest väga, on sageli edukaimate (investeerimis)otsuste taga oluliselt tavalisemad, kahe jalaga maa peal seisvad tegelased. Nende peamine eelis viieliste ees on vahest see, et nad on "sina peal" iseenda intellekti piiratusega, austavad turge ning teavad, et nende inimlikkus on nende endi raha või hallatava kapitali suurim vaenlane. Veelgi enam – nad sageli ei otsi absoluutset ja fundamentaalset tõde, õiglust ja väärtust, vaid pööravad tähelepanu ka sellele, kuidas turg (teised osalised) võiksid mingit sündmust/keskkonda tõlgendada ning millist käitumist võiks see esile kutsuda.
Arvestades, et mitmedki erakordselt targad inimesed on viimase nelja aasta jooksul olnud ajaloolistesse seaduspäradesse takerdumise tõttu investeerimises väga (loe: liiga) ettevaatlikud, on ilmselt aeg käsitleda seda, kuidas inimlikkus kipub portfelli tootlust negatiivselt mõjutama.
Kuidas kasutab aju kogemusi ja teadmisi ning miks takistab meie inimlikkus meid langetamast edukaid investeerimisotsuseid, loe tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Säästumarketi ja logistikafirma Smarten looja Sven Mansbergi hinnangul võib investeeringuks olla ka auto või ajalehe ost, ent tema üllatavaimaks interveeringuks oli sisenemine jaekaubandusse.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”