Riigikohus vaid kinnitas ja mõningal määral täpsustas 30. ja 31. mail antud otsustes oma varasemaid suuniseid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Määratledes ettevõtte ülemineku hindamisel ühe kriteeriumina ka selle, kas üleantav varakogu osaleb majandustegevuses (vt ka 10. juuni Äripäeva lugu “Maksuametil jäi ettevõtte üleminek läbi surumata”).
Antud juhul oli küsimuseks, kas kinnistu müügi korral oli tegemist tavapärase ostu-müügi tehinguga või toimus tehingu varjus tegelikult ettevõtte üleminek. Riigikohus leidis, et ettevõtte üleminekut ei toimunud ning andis põhjaliku ja selge suunise nii ettevõtte mõiste kui ettevõtte üleminekut reguleerivate sätete sisustamiseks.
Tasub tähele panna, et Riigikohus kinnitas oma lahendis ka seda, et kinnistu müüki võib põhimõtteliselt käsitada ettevõtte üleminekuna, kui ettevõtte majandustegevuse iseloom seda võimaldab.
Ettevõtte ülemineku tuvastamine teatud ostu-müügi tehingute puhul ei ole kindlasti seotud maksuhalduri sooviga nõuda maksuvõlad sisse eelduslikult maksuvõimeliselt ostjalt. Vormistades ettevõtte ülemineku mingi varakogumi ostu-müügi tehinguna, on nimelt ebaausatel ettevõtjatel võimalus viia äriühingu varad ja õigused varjatult üle uude äriühingusse, jätkates eelnevat majandustegevust ning jättes nõuded ja kohustused võlausaldajate ees maha vanasse äriühingusse.
Maksuhalduri huviorbiiti satuvad taolised tehingud eelkõige seetõttu, et tehingu tulemusena jätab müüja riigile käibemaksu tasumata ja ostja kajastab arvele lisatud käibemaksusumma sisendkäibemaksu hulgas, küsides selle riigilt tagasi.Selle juhtumi puhul oli müüja arvele käibemaksu lisanud ning ostja soovis seda riigilt tagasi saada.
Kuivõrd aga müüja jättis riigile käibemaksu tasumata ning maksuhaldurit enne tehingu toimumist käibemaksu lisamisest ei teavitanud, olid need asjaolud Riigikohtuu hinnangul piisavad, et piirata ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuhaldur tuvastas, et isikul puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, ning seda kinnitas ka Riigikohtu halduskolleegium oma lahendis.
Lisaks andis Riigikohus sama juhtumit puudutavas kriminaalasja lahendis hinnangu maksukelmuse katsele, mis ühtib maksuhalduri praktikaga ning annab tuge taoliste juhtumitega edasi tegeleda.
Lahend on vaieldamatult kasulik suurema õigusselguse ja ühtse praktika mõttes nii maksuhaldurile kui ka ettevõtjatele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.