Euroopa Komisjoni ettepanekud leevendada nõudeid majandusaruannete esitamisele kaotaksid rakendudes aruandlussüsteemi senise läbipaistvuse, kirjutab raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liige Enno Lepvalts. Soov viia aruandlus minimaalsele võimalikule tasemele pole tema arvates õigustatud ning lisaks bilansile ja kasumiaruandele tuleb säilitada ka rahavoogude ning omakapitali muutuste aruanne.
Arvestada tuleb eeskätt rahavoogude aruandes avaldatava info olulisusega. Selle alusel hinnatakse ettevõtte väärtust, võimet maksta dividende ja/või laenude intresse - kokkuvõttes on see firma elujõu suhtes seisukoha võtmine. Kuid rahavoogude aruannet mõistavad tihti valesti nii ettevõtjad kui osa raamatupidajaid. Nimelt peaks selle arvestust rohkem nõudma otsemeetodil, et kaoks ära ekslik arvamus, nagu oleks see kasumiaruandest ja bilansist arvutatav aruanne.
Eksiarvamuse propageerijad unustavad ära, et rahavoogude aruandes ei tohi kajastada rahatuid tehinguid (tasaarvestusi jms). Ainult otsemeetodil kajastatav rahavoogude aruanne esitab tegeliku info ettevõtte rahaliikumise kohta, näidates ära, kas ja millisel määral on firma võimeline raha genereerima.
Krediidiasutuste jaoks võib suurem andmete hulk olla edaspidigi oluline. Mis tähendab, et laenu taotleval ettevõtjal tuleb rahavoogude aruande esitamisega ikka arvestada. Samuti on suur hulk ettevõtjaid, kes teisele ettevõttele krediidi andmise otsuse langetavad muu hulgas rahavoogude aruande põhjal. Kui nüüd EK ettepanekud vabastaksid mainitud aruandlusest üle 85% Eesti ettevõtetest, siis ühel ilusal päeval kobab suur hulk meie ettevõtjaid ja krediidiasutusi, kes neid andmeid oma ettevõtte juhtimises vajaksid, lihtsalt pimeduses.
Raamatupidamisfirma Vesiir OÜ juhatuse liikme Enno Lepvaltsi põhjendusi selle kohta, miks majandusaruandluse liigne lihtsustamine muudab senise läbipaistava pildi palju udusemaks, saab lähemalt lugeda tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Suurim siinse kütuse jaemüüja Statoili finantsjuhi sõnul saab ettevõtte aastaaruande kokku ja esitatud palju kiiremini, kui seaduses täna ette nähtud tähtaeg.
Aastaaruannete esitamine peab paranema, leiab justiitsminister Hanno Pevkur. Juunis hindas ta, et aruannetega hilinemine pole valdav probleem.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”