Varjun vs Kroonika: tere tulemast, välismaine roosa ajakirjandus!

Esiteks on oluline riigikohtunike märkus seadusandja aadressil, et mingit vajadust võlaõigusseadust muuta ja kehtestada Eestis alates 1. jaanuarist 2011. a nn karistuslikud kahjuhüvitised, ei olnud. Kõik need argumendid ja välja mõistetud summad oleksid olnud õiguspärased ka ilma seadust muutmata. Seega kulus algselt justiitsministeeriumil ja seejärel seadusandjal palju energiat tühja õiguse loomisele, mis kahjuks ei ole ainus mõttetu seadusloome näide.

Tulevaste kohtuvaidluste arvu pärsivad ka antud vaidluse asjaolud. Kohus rõhutas korduvalt lapse huvide eest seismise ja lapse huvide kõrgendatud kaitse vajadust. Kuna ajakirjanduseetika koodeks ei luba üldjuhul samuti lapse hooldusõiguse üle peetavate vaidluste kajastamist, siis võib prognoosida, et nende teemade kajastamisest hakkab ajakirjandus veelgi enam hoiduma. See tähendab, et võimalusi sarnaste vaidluste tekkeks ei saa palju olema.

Kolmas oluline aspekt otsuse kohaselt on isiku selgesõnaline keeldumine info avaldamisest. See ei ole tavapärane, kuid kui sellist keeldu on väljendatud, siis keelu rikkumine on asjaolu, mis võib olla aluseks kahju hüvitise määra suurendamiseks.

Arvatavasti muutub ajakirjandus veelgi roosamaks, s.t hakatakse kirjutama ainult ilusatest asjadest, sest nõusoleku saamine eraelus tekkivate probleemide kajastamiseks on ebatõenäoline. See aga loob avaliku elu tegelastest ühekülgse kuvandi, nagu neil ei olekski muresid. Kuna ilmselt meil kõigil on mingil eluetapil eraelulisi probleeme, siis tekitab pidev roosade uudiste voog alaväärsust lugejates, kes ümbritsevas meediaväljas näevad ainult probleemivabu inimesi. Lisaks võib prognoosida, et suureneb välismaistest staaridest kirjutamine, sest see on riskivabam. Kokkuvõtvalt vaesub Eesti meediapilt.

Kahjuhüvitise suuruse kohta tuleb lisada, et välja mõistetud summa on küll mõnevõrra suurem kui varasemates vaidlustes, kuid kindlasti mitte hüppeliselt suurem. 2500 eurot (inimese kohta – toim.) saab tõenäoliselt maksimumiks tulevastes meediavaidlustes ja seda sõltumata meediaorganisatsiooni majandusnäitajatest. Riigikohus selgitas, et kahjuhüvitist ei saa välja mõista protsendina meediaorganisatsiooni käibest või rikkumisega saadud väidetavast tulust.

(Artikli autor esindas kohtus meediaväljaannet – toim)