Mõtlesime välja hea plaani – kuidas me nüüd inimesi sellesse kaasame? Selliseid arutelusid peetakse igal tööhetkel Eestis ilmselt sadu, kirjutab Raimo Ülavere oma blogis. Kaasamise vajalikkusest on saanud mantra, selle olulisusest räägitakse igale juhile söögi alla ja peale.
Nõnda juhid siis pusivadki ega saa sageli pihta, mis häda on – inimesed on kaasatud, nendega on räägitud… Aga kui asjaks läheb, on inimestel jälle piltlikult öeldes nina vingus ja lipp püsti. Miks? Reeglina seepärast, et juhid pole aru saanud kaasamise mõttest.
On levinud erakordselt suur eksiarvamus, nagu oleks kaasamise ainus mõte ja eesmärk see, et nii saavutame suurema inimeste pühendumise. Sellest ongi tulnud kõik need “mängud” kaasamise nime all. Ehk siis tegu on justkui järjekordse “tööriistaga”, kuidas panna töötajaid täitma juhtide tahet. Kaasamise mõte ja eesmärk on aga hoopis selles, et koguda meeskonnas kokku parim ajupotentsiaal ja rakendada seda muutuse edukaks teostamiseks.
Sellega kaasneb tõenäoliselt pühendumuse suurenemine, ent sellega peab kaasnema ka suurenenud vastutus tulemuse eest. Kaasamine pole mäng “mutrikeste” vaigistamiseks, vaid tegevus, mille tagajärjel “mutrikesi” enam pole.
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.