Oopkaup: rahvaloenduse tulemus käes, aeg on otsusteks

Hiljutise rahvaloenduse vaieldamatult kõige oodatum tulemus oli Eesti rahvaarv loendusmomendil. See osutus arvestuslikust rahvaarvust mõne protsendi võrra väiksemaks. Siiski pole alust rääkida rahvuslikust katastroofist — rändestatistika näitab muu hulgas seda, et arvestatav hulk väljarännanutest tuleb Eestisse tagasi.

Rahvastiku ümberpaiknemine Eesti pinnal näitab, et inimesed on liikunud ääremaadelt suuremate linnade suunas, samas suurematest linnadest on lahkutud linnalähedastesse asulatesse. Selline liikumine on toimunud juba aastakümneid ja seda põhjustab eelkõige töökohtade vähenemine elukohajärgses maakonnas või vallas. See näitab, et nii sise- kui ka välisrände vastu saab ainult siis, kui on oskust need rändeprotsessid oma kasuks pöörata.

Rahvaloendusel koguti andmeid ligi 90 entsüklopeediaköite jagu. Seega põhjalik andmestik ühiskonna analüüsiks, ning seda väga suure detailsusastmega, on olemas. See, kas rahvaloendust saab edukaks pidada ka kahe, kolme või nelja aasta pärast, ei sõltu nüüd enam niivõrd statistikaametist, vaid üha rohkem ühiskonna elu analüütikutest, arengu kavandajatest ja otsustajatest.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup võtab oma loos kokku rahvaloenduse olulisemaid näitajaid ning ärgitab nii otsustajaid kui ka kõiki teisi loendusel kogutud andmeid aktiivselt kasutama. Loe lähemalt tänase Äripäeva paberlehest

.