• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,27%8 162,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,37
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,27%8 162,24
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,37
  • 09.08.13, 07:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lihaturu langus väljus andmevea piirest

Statistikaameti andmed Eesti 2012. aasta lihasaldo osas on lihatootjale ja loomakasvatajale kindlasti mõtlemapanevad, et mitte öelda šokeerivad, tõdeb oma arvamusloos aktsiaseltside Rakvere Lihakombinaat ja Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm.
Ametlikult tarbiti Eestis mullu 10 miljonit kilogrammi ehk üle 10 protsendi liha vähem kui 2011. aastal. Tervelt kümnendik on nii lühikese aja jooksul väga suur langus, eriti kui seni on lihaturul nähtud peaaegu katkematut tarbimise kasvu.
Eelmisel aastal kallinesid tarbijahinnad natuke alla nelja protsendi ning toidu hinnatõus jäi samuti alla nelja protsendi. Samal ajal kasvasid sissetulekud keskmiselt viis protsenti ja seega justkui probleemi poleks. Samas on toiduainete hulgas just liha hinnad mullu kallinenud peaaegu kaheksa protsenti. Toidu keskmise hinnatõusu allajäämine liha hinna tõusule kaks korda on tingitud tarbijapoolsete soodsamate alternatiivide otsimisest nii eri lihaliikide seast kui ka üldse lihast loobumist, näiteks muna kasuks.
Eesti elanike arvu muutust silmas pidades võib 2-3 protsenti tarbimise vähenemist kirjutada inimrände arvele. Lisaks mujale elama läinutele ei tarbi Eestis täies mahus liha ka see elanik, kes töötab näiteks Soomes ja kodumaal viibib vaid nädalavahetusel.
Samas on statistikast möödaminevad lihakogused minu hinnangul Eestis suurenenud. Erinevate „oma-talu-mahe-värske-turu“ nimeliste müügikohtade arv on kasvanud. Ülevaade seal müüdava kauba koguste ja liha päritolu kohta on aga puudulik. Ka kõikvõimalikke väikeseid marinaadis importliha müüjaid on rohkem kui kunagi varem. Kerkib küsimus, kas kõik neis lihatööstustes toimuv on kontrolli all?
Rakvere Lihakombinaadi juhi Teet Soormi hinnangul võib Eesti lihatarbimise mahu järsu vähenemise üks olulisemaid põhjusi peituda ametlikult deklareerimata tootmis- ja importkogustes. Loe tema pikemat arvamuslugu tänase Äripäeva paberlehest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 14:24
Generatsioonide juhtimine Tele2s: eri põlvkondade tugevused viivad parema tulemuseni
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele