ÄP: murelik soomlane asutab end kokkuhoiu lainele

Äripäeva hinnangul annavad Soome majandusnäitajad ja ühiskondlik diskussioon aimu, et arusaam majanduslangusest on jõudnud üha selgemalt soomlaste teadvusse. On hakatud mõistma, et ilma korralikult püksirihma pingutamata ei pruugita enam raskustega hakkama saada.

Viimased viis aastat siia-sinna kõikunud Soome majandus on nüüd kogemas selget allamäge minekut. Selle aasta esimeses kvartalis on majandus tervikuna eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud 2,1%. Vähenenud on nii ekspordi (4%), impordi (7,9%) kui investeeringute (5,5%) maht. Ekspordilangust ei suuda korvata ka kodumaine nõudls, mis on samuti aastaga poole protsendi võrra kahanenud.

Ajaleht Helsingin Sanomat tõdeb oma reedeses juhtkirjas, et läbi on ajad, mil Soome võis uhkustada oma tööstuse konkurentsivõimega. See konkurentsivõime on lehe hinnangul  vaikselt ja salakavalalt vähenenud juba kuus aastat. Tuleviku suhtes ollakse pessimistlikud kõigis valdkondades. Ehitussektoris tuleb hakata personali vähendama. Tööstuses jääb toodangu maht endisele tasemele. Teeninduses oli väike kosumine, kuid jaekaubanduses valmistutakse senisest kehvemateks lähikuudeks, kirjeldatakse olukorda.

Ajaleht toob koguni võrdluse, et Soome on närbunud Põhjamaade Itaaliaks. Selle vahega, et kui Itaalia peaks saama oma majanduse ja poliitika remontimisega hoo sisse, siis ei takista tolle riigi tõusu, erinevalt väieksets Soomest,  enam miski. Kiidetakse ka samade eksporditurgude pärast võitlevat Saksamaad, kes on oma positsioone suutnud säilitada

Meil pole soomlaste keerukamaks muutunud olukorra üle põhjust rõõmu tunda. Kui naabril läheks hästi, oleks see kõigile parem, seda enam, et oleme ju koos Euroopa Liidus ja euroalas. Samas tasub meenutada, et mõne aasta eest meil valitsenud masu-periood möödus soomlaste jaoks üsna rahulikult. Meie tõmbasime oma püksirihma koomale ja saime masust üle. Soome valis ositi riigivõla suurendamise teel majanduse elavdamise taktika ning seisab praegu silmitsi ligi saja miljardi euroni küündiva riigivõlaga.

Rahandusminister Jutta Urpilainen on pannud ette riigivõlga veel 6,6 miljardi euro võrra kasvatada. Peaminister Jyrki Katainen on aga Helsingin Sanomate teatel seda meelt, et Soome on niigi „igavesti palju“ võlgu ning heaoluühiskonna laienemine, eriti laenuraha arvel, pole enam võimalik. Valitsusjuhi hinnangul tuleb hakkama saada olemasolevate teenuste tõhustamisega, samuti pakub ta välja näiteks pensioniea tõstmise kahe aasta võrra; õppetoetuste korra ümbervaatamist, et õppeajad lüheneksid; osalise tööajaga töötamise tõhusama võimaldamise lastega peredele jm. Kõik need on samuti selgelt säästuajale viitavad muudatused.

Samas tõdevad tänases Äripäevas mitme Soome eksportiva ettevõtte esindajad, et pigem on sellel suunal lood tellimuste arv kasvanud. Säästuaja süvenedes muutuvad meie (konkurentsivõimelised) kaubad sealsel turul ilmselt veel hinnatumaks. Kui läheb käiku plaan elavdada Soome ehitussektorit mitmesaja miljoni euroga, jõuab osa sellestki Eesti ettevõtjate kaukasse. Võimalik on ka mõne Soome ettevõtte või selle üksuse kolimine Eestisse. Igatahes tasub siinseil ettevõtjail Soome lähiaja valikutel silm hoolsalt peal hoida, et põhjanaabrite püksirihma võimalikult tulusalt kaasa aidata.

Autor: 1185-aripaev