Selleks, et hoida euroala võlakriisi ilmnedes riikide usaldusväärsust, oli vaja probleemseid riike toetada ühiselt. Samuti sai selgeks vajadus riikide ja nendes asuvate pankade omavahelise finantssõltuvuse lõhkumise järele. Pangandusliidu näol liigub euroala pangandus ühtse järelevalve ja abimehhanismide suunas, kirjutab Swedbank Eesti peadirektor ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens.
Viimasest rahvusvahelisest panganduskriisist väljumiseks pidid paljud riigid kas pangad maksumaksja raha eest rekapitaliseerima või tingimusteta oma valitsemisalalt pärit pankade kohustusi garanteerima. Sellega taastati suures osas usaldus pankade vastu, kuid tõmmati tähelepanu riikide kohustustele ja võimele neid kohustusi täita. Esimesena paistis ülemäärase laenukoormusega silma Kreeka ja sealt algas euroala riikide võlakriis ehk siis investorite soovimatus suure laenukoormusega riikide võlga finantseerida.
Selle tulemusena polnud mitu Euroopa riiki võimelised finantseerima oma eelarve auke ja ka oma juba lõppevaid kohustusi. Hoidmaks euroala riikide usaldusväärsust ja võib-olla ka eurot kui ühisraha, oli euroala riikidel vaja probleemseid riike toetada ühiselt.
Võlakriisi arenedes ilmnes ühtlasi tugev side pankade ja riikide vahel. Enamasti olid euroala riikide kodupangad oma asukoha riikide suurlaenajad. Teisalt olid näiteks Hispaania ja Iirimaa võlaprobleemid tekkinud otseselt omamaiste pankade toetamise vajadusest. Seega oli euroalal välja kujunenud olukord, kus panganduskriis muutus peaaegu automaatselt riigi võlakriisiks (õigemini krediidivõimetuseks) ja riigi võimetus oma võlgu tasuda muutus automaatselt kohaliku panganduse kriisiks. Nõnda pidid euroala riigid näiteks toetama Hispaania pankade rekapitaliseerimist.
Et tagada toetatavate riikide pankade sarnast riskivõtmise taset võrreldes toetavate riikide pankadega, oli vaja toetavatel riikidel saavutada mingi aktsepteeritav kontroll toetatava riigi panganduse üle. Teiseks oli selge, et euroala finantsusalduse tõstmiseks oli vaja lõhkuda riikide ja nendes asuvate pankade omavaheline finantssõltuvus. Selle saavutamiseks otsustati luua pangandusliit, mis pidi endas ühendama ühtse euroala süsteemset pankade järelvalvet, ühtset kriisihaldusmehhanismi ja kriisilahendusfondi.
Swedbank Eesti peadirektor ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens kirjutab oma arvamusloos, et euroala ühtse pangandusjärelvalve loomise osas on kokkuleppele jõutud. Ühtse restruktureerimisorgani ja -fondi üle vaidlused veel käivad ning oluline on, et lahendus selguks võimalikult ruttu. Loe pikemat lugu tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele