• OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • OMX Baltic−0,21%272,41
  • OMX Riga−0,72%867,44
  • OMX Tallinn−0,31%1 736,95
  • OMX Vilnius−0,11%1 051,72
  • S&P 5000,00%5 712,69
  • DOW 300,00%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,12%8 174,78
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,28
  • 22.08.13, 06:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

OÜtamist võimaldab ebaselge õiguslik raamistik

Ettevõtjatel puudub juba aastaid selge informatsioon selle kohta, kuidas võib OÜtamine või dividendide maksmine tekitada maksuriske, kirjutab advokaadibüroo Rask maksunõunik Villy Lopman.
Ärileht kirjutas hiljuti, kuidas jäätmefirma Ragn-Sells optimeeris nn OÜtamise kaudu tööjõuga seotud maksude maksmist. Sellise tegevuse mõistis selgelt hukka rahandusminister Jürgen Ligi, märkides:  „Moraalses mõttes on sel juhul tegemist pettusega, juriidilise sõnakasutuse saab anda aga vaid kohus.“
Rahandusministri andmetel on paar sellist kohtuasja juba pooleli. Seega on vara öelda, kas juriidiliselt eksis ettevõtja või minister.  Mõlemal juhul jääb kaotajaks maksukeskkond ja selle atraktiivsus.
Tööjõumaksude teemaline koketeerimine (OÜtamise ja FIEnduse näol või palga asendamises dividendidega) sedavõrd kaua teada ja levinud praktika, et peenest skeemist või elegantset optimeerimisest ei saa rääkida. Ja kogu OÜtamise faktoloogia on olnud veelgi kauem ning täpsemini teada maksuhaldurile ning samuti rahandusministeeriumile.
Näiteks juba Ärilehe viidatud kurikuulsas 2009. aasta dividendid vs palk lahendis rõhutas kohus, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib ebavõrdset kohtlemist. Selle kohtulahendi kohaselt peaks just riik välja töötama erinevad maksustamise mudelid ehk täpsemalt selle, kuidas peaks toimuma dividendide ja osanikest töötajate panuse maksustamine. Kohtu nimetatud mudelit ei ole riik tänaseni loonud, lahendustest isegi ei räägita tõsiseltvõetavas vormis.
Täna pol selget õiguslikku regulatsiooni ja ka moraalset kompassi. Täpsemalt puudub ettevõtjatel juba aastaid selge informatsioon selle kohta, kas või kuidas võib OÜtamine või dividendide maksmine tekitada maksuriske. Samas on riik aga alustatud kohtuvaidlustega just sellise ebaselge maksupinnase pealt. Hämar õiguslik olukord loob hea võimaluse maksukoormuse tõstmiseks ilma uusi makse kehtestamata. Tuleb vaid „avastada“ uus ja rangem seaduse mõte ja tähendus ning maksukoormus kasvab. Täpsemalt kasvab ausate ja tundlikemate maksumaksjate koormus.  Nii muutub ka järjest ebaselgemaks, kes on moraalses mõttes eksinud – ebaselget õiguslikku olukorda kaitsev ja säilitav riik või keerulistes oludes majandavad ettevõtjad.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 09:00
Prognoos: millised muutused toimuvad aktsiaturgudel, kui USA presidendiks valitakse Donald Trump?
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele