Maksuameti kiirem ja täpsem töö on ausa äri huvides, kuid mõni plaanitav muudatus võib tekitada lisaküsimusil, kirjutab Norra kõrgema kommertskooli (NHH) doktorant Dmitri Jegorov.
Saades kiiresti andmeid ostjatelt, kes deklareerivad mahaarvatavat käibemaksu olematu kauba või teenuse müüjalt, kes ise midagi ei deklareeri, ei pea maksu- ja tolliamet (MTA) tõesti enam raiskama aega kõigi selliste ostjate otsimisele vähemalt 1000euroste ostude puhul. Ka tüüpilisi „Kas arve tuleb firma nimele?“ olukordi mööbli- ja ehituspoodides on siis lihtsam kontrollida. Oluline on aga see, kui hästi hoiab seadus ära nn 999krooniseid olukordi.
Jultunut ei taltsuta. Kahtlen samas, kas see samm aitab eriti jultunud skeemide puhul, kui nii kaup kui ka müüja on reaalselt olemas, aga tänu tankistidele ja käibemaksu ELi reeglistikule saab MTA mõne aja pärast vaid nentida, kellelt ja kui palju maksu laekumata jäi. Nagu riigihangete puhulgi, kestab see olukord seni, kui madalam hind tõmbab ostjaid ligi ka siis, kui see tuleneb maksupettusest, ning skeemitajate karistused (sh varalised) ei pane neid sagedamini mõtlema, kas risk ikka tasub ära. Siin tuleb riigi viimaseid karistuspoliitilisi samme kiita, kuid olukorra terviklik ja pidev analüüs peab jätkuma. Praegu tundub, et ELis on levimas suund, et teatud tingimustel kannab ostja maksu mittetasumise riski solidaarselt müüjaga.Teist muudatust – 60päevast intressivaba kontrolliaega – on ausale ärile raskem maha müüa. Mõni riik maksab isegi tulumaksult intressi ajal, kui deklaratsioon on tavakontrollis. Kui MTA soovib midagi kahtlast pikemalt uurida, ei oleks suur kulu maksta omaenda raha ootajale intressi. Uurimise takistamine (nt dokumentide mitteesitamine) võiks intresse välistada, aga koostööle suunatud äri suhtuks täiendavasse kontrolli siiski paremini.
Mure on mujal. Maksupettustega seotud ettevõtluskeeld on vajalik, ent see puudutab üksnes reaalset ettevõtlust. Nii revidentidele, sissenõudjatele kui uurijatele põhjustavad hoopis suuremat peavalu olukorrad, kus tegelik „ettevõtja“ on vormiliselt eikeegi, aga tema huvides tegutseb varatu tankist. Taolise „ettevõtluse“ eesmärk on meie kõigi raha väljapetmine riigilt ja sellega tuleb edasi võidelda, mu hulgas seadusandluse kaudu.
Autor: Vilja Kiisler, Dmitri Jegorov
Seotud lood
Ettevõtjad ja kutseühendused leiavad, et rahandusministeerium on võtnud suuna Eesti ettevõtluskeskkonna märkimisväärseks halvendamiseks.
Maksuhalduri initsiatiiv võitlemisel käibemaksupettuste vastu on tervitatav, kuuluvad ju need sajad miljonid maksupetturite taskutesse minevad eurod tegelikkuses meile kõigile, kirjutab Advokaadibüroo SORAINEN jurist Tanel Molok. Pettustega võitlemine ei peaks aga muutma maksude administreerimist ebaproportsionaalselt koormavaks. Lootus, et rohkemate andmete kogumine annab efektiivsema halduse, on naiivne.
Äripäeva hinnangul ei tohi uus käibemaksupettuste vähendamise kord ausa ettevõtja elu keerulisemaks teha ega tekitada talle lisakulusid süsteemiga liitumise tasude näol.
Endise rahandusministri ja maksuameti eksjuhi Arvar Sõerdi sõnul ei tohiks riigi sammud maksupettuste vähendamiseks häirida seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.