Meelehärmi valmistavad kolm planeeritavat muudatust:

1. 1000euroste ostu- ja müügiarvete registreerimine käibemaksu deklaratsiooni lisas;2. Autodega seotud kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vaid 50% ulatuses ning mitte rohkem kui 2000 eurot;3. Käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine 60 päevale ilma maksumaksjale intressi maksmata. 

Seaduseelnõud toovad ettevõtjate ühiskirja andmeil kaasa suure halduskoormuse ning maksukoormuse tõusu. Samuti leidsid organisatsioonid, et „maksuaugu“ lappimine ausate ettevõtjate arvelt on ebaeetiline ning ettevõtlust kahjustav tegevus. Kavandatavad muudatused on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega.

Institutsioonid on korduvalt maksu- ja tolliametile märku andnud, et „maksuaugu“ täitmiseks tuleks tegelda nendega, kes pettusi toime panevad, mitte suurendada korralike ettevõtjate halduskoormust.

Ettevõtlus- ning kutseorganisatsioonid on omalt poolt välja saatnud riigikogu rahanduskomisjonile seisukohad ning argumendid, miks antud seadusi ei saaks sellisel kujul vastu võtta. Tõdeti, et rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti seesuguste seaduseelnõude välja töötamine, ilma huvigruppe kaasamata, ei ole kohane demokraatlikule õigusriigile.

Ühiskirjale allakirjutanud (Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Maksumaksjate Liit ja Audiitorkogu) loodavad, et rahanduskomisjon peatab seaduse eelnõu ning alustab huvigruppidega dialoogi.