ÄP: töötuskindlustuse maks tuleb viia langustrendi

Äripäeva hinnangul peaks valitsus tööturu koostööpartnerite otsusega kindlasti arvestama ning töötuskindlustusmakse määra langetama. Seda võiks teha isegi rohkem, kui praegu ette pannakse.

Peamine põhjus on see, et töötukassa rahapada ajab piltlikult öeldes üle ääre. Reservid on mõistagi head, aga ülemäärane rahakorilus tähendab kasutamata võimalusi mujal. Maksekärbe annab võimaluse aastas hinnanguliselt  50-60 miljoni eurot kusagil mujal kasutada – kas siis töötajatel või ettevõtetel. See ei olegi nii väike summa.

Tõsi küll, selle võrra väheneksid riigi võimalused reserviraha kasutada. See ei ole küll otseselt riigieelarve osa, aga ühes suures riigikassas ja valitsuse käsutuses ikkagi. See tundubki olevat peamine põhjus, miks valitsuse esindajad ettepaneku vastu hääletasid.

Töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Taavi Rõivas selgitas vastuseisu vajadusega arvestada riskistsenaariumiga. “Kuigi Eestil on läinud väga hästi ning majanduskasvuga on kaasnenud kiire tööpuuduse langus, ei tohi me lasta end edul pimestada ning korrata buumiaegseid vigu,” on ta öelnud.

Ministri jutt tundub aga pigem kattevarjuna, sest kokkulepitud kahe kriisiaasta varust on töötukassa reservis juba praegu märksa rohkem raha. Vähemalt 100 miljoni euro jagu, aga ilmselt  enamgi. Ning viidatud buumiajal oli maksemäär mäletatavasti 0,9 protsenti, kuhu on 2,1 protsendi pealt veel hulk maad langetada.

Valmistumine kriisiks on mõistlik ja kriisid pole vennad. Kuid praegu ei ole kriisiolukord, ei tööturul ega majanduses tervikuna. Tööpuudus on väike ning majanduskasvuks plaanitakse järgmisel aastal üle kolme protsendi. Ühtlasi on töötukassa nõukogu näidanud, et suudab kiiresti teha ka negatiivseid ehk maksumäära tõstvaid otsuseid, kui vaja. Ning kindlasti kiiremini reageerida, kui eelmisel korral.

Tööandjate teatel on 2,1-protsendilise töötuskindlustusmakse puhul järgitud konservatiivset joont. See küll ei suurendaks töötukassa reserve, aga samuti ei vähendaks neid. Tegelikult võiks toimetuse arvates üldise maksukoormuse vähendamiseks seda määra veelgi enam alandada, näiteks 1,5 protsendile. Reservide vaatevinklist halvima variandina tuleks seda n-ö  kriitilise alampiirini jõudes lihtsalt mõne aasta pärast taas ülespoole korrigeerida. Aga on täiesti võimalik, et vahepeal kasvanud palgad hoiavad reservid niigi heas toonuses.

Tööandjad on aastaid juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et just tööjõuga seotud maksud, töötuskindlustusmakse nende seas, on need, kust Eesti maksusüsteemi king kõige enam pigistab. Töötuskindlustusmakse määra alandamisega saab valitsus näidata, et ta kuulab tööandjaid ja arvestab nende arvamusega.

Autor: 1185-aripaev