Ajalugu on näidanud, et suurimad riiklikud ebaõnnestumised tulenevad passiivsusest ja hilinemisest. Edu saavutamiseks on võtmetähtsusega julged ja ennetavad otsused, mis põhinevad teadusel, tehnoloogial ja strateegilisel prognoosimisel, kirjutab Toomas Neemre arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Eesti peab suutma end välja rebida sündmustele reageerijate liigast ning liikuma trendide loojana ajast ees,” kirjutab Toomas Neemre.
- Foto: Erakogu
Taasiseseisvumise järel on Eesti olnud vaieldamatult edukas riik. Ent kuidas kasutada seni saavutatut tuleviku eduvõimaluste suurendamiseks? See võib tunduda kaelamurdvam ülesanne, kui ta tegelikult on.
Tänastes geopoliitilistes oludes toimuvad arengud erakordse kiirusega, päevade ja tundide jooksul, ning ootamatus suunas. Elame maailmas, mida juhitakse lühilausetega sotsiaalmeediapostituste kaudu.
Kuid kas tänane olustik ongi üldse erakordne?
Pikemad rahuperioodid Euroopas viimase 2000 aasta jooksul:
• Pax Romana, 207 aastat (27 eKr–180 pKr), Rooma impeerium
• Pax Britannica, ~99 aastat (1815–1914), Suurbritannia ja Euroopa
• Euroopa rahuperiood pärast II maailmasõda, 79+ aastat (1945–tänapäev), Lääne-Euroopa
Käesolevaga püüan visandada „Eduka Eesti Töölehe“ viie praktilise ülesandega, mis keskenduvad tulemuste saavutamisele, kasutades ära kiirete muutustega kaasnevaid võimalusi.
1. Sõnasta pikad eesmärgid
Eesti missioon ja edu põhiprintsiibid on artikuleeritud meie põhiseaduse preambulis: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Sama dokument loetleb missiooni elluviimiseks vajalikud vahe-eesmärgid. Kas meie põhiseaduslikes sihtides võiks olla varjul unikaalseid edutegureid, mida „konkurentidel“ oleks keeruline kopeerida?
Eesti Vabariigi konstitutsiooni eripärased rõhuasetused võrreldes muude arenenud riikidega:
• Ajalooline kontekst – keskendumine suveräänsusele ja rahvusliku identiteedi säilitamisele.
• Keel ja kultuur – konkreetne eesti keele ja kultuuri käsitlemine kaitsmist vajava rahvusliku pärandi osana.
2. Jälgi võtmetulemuste mõõdikuid
Paigutamaks Eestit võrdlusesse teiste riikidega, saame kasutada avalikult kättesaadavaid komposiitindekseid,näiteks indeksit SPI (Social Progress Index). Täna on Eesti positsioon suhteliselt tugev, kuid arenguruumi jätkub.
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
SPI mõõdab riikide edu kolmel teljel:
1. Põhivajadused – turvalisus, toidu ja tervishoiu kättesaadavus.
2. Heaolu alused – haridus, infoühiskond ja keskkonnakvaliteet.
3. Vabadused ja võimalused – isiklikud õigused, kaasamine ja sallivus.
Kuidas aitavad SPI mõõdikud Eestil liikuda eesmärkide poole efektiivselt, tagades pideva tagasiside riigivalitsemise edukuse kohta?
Eesti üldskoor 2022. aasta SPI alusel on 86,16, millega paikneme 18. kohal. Valdkonnad, kus Eesti jääb maha Euroopa Liidu juhtivatest riikidest:
• Tervishoid ja heaolu – Eesti skoor on 74,02, samas kui näiteks Soomel on see 84,08. Madalam skoor võib viidata tervishoiuteenuste kättesaadavuse või kvaliteedi probleemidele.
• Isiklikud õigused – Eesti skoor on 69,64, võrreldes Rootsi 90,70ga. Võimalik, et teatud poliitilised või sotsiaalsed tegurid piiravad kodanike õigusi ja vabadusi.
3. Ole teadlik ja korrigeeri
Edukas riik ja organisatsioonid peavad olema valmis muutuvate oludega kiirelt kohanema. Inspiratsiooniks võib võtta Stephen Wolframi universumi arvutusmudelid, mis võimaldavad pidevalt jälgida ja korrigeerida arenguteid vastavalt uutele andmetele. Kuidas saaks Eestis kasutada sarnaseid andmemudeleid majanduse ja julgeoleku planeerimisel, et vältida hilinemist kriitiliste otsustega?
Masinõppe võimalused, mida pakuvad avalikud pilveteenused, võimaldavad meil analüüsida suuri andmemahte ja modelleerida parimaid arenguteid. Näiteks:
• AWS SageMaker suudab luua ennustusmudeleid hariduse ja tööturu arenguks.
• Google AI abil suudetakse luua mudeleid valgu tertsiaarstruktuuride arvutamiseks, mis kiirendab meditsiiniuuringuid.
• Azure ja OCI teenused võimaldavad organisatsioonidel optimeerida ressursikasutust ja investeeringuid.
4. Tingdeponeeri eelarvevahendid
Riigieelarve debattide käigus kuuleme tõdemust, et tegevuspõhine eelarve ei võimalda arusaamist riigi tuludest ja kuludest. Samuti puuduvad valimistevahelisel perioodil preventatiivsed kontrollid ebaefektiivse ressursikasutuse blokeerimiseks. Kuidas selle probleemiga edualt toime tulla?
Lahendus: kasutame pangandusest tuntud tingdeponeeritud rahastamise („escrow funding“) meetodit, mis lubab riigihalduses kasutada tulemuspõhiseid eraldisi. Vahendid vabanevad automaatselt alles siis, kui vastav haldusala saavutab vahe-eesmärgid.
5. Tegutse ennetavalt
Ajalugu on näidanud, et suurimad riiklikud ebaõnnestumised tulenevad passiivsusest ja hilinemisest. Ebaõnnestumise näidetena võib tuua COVID-19 vaktsiinide paanikaostud või energiajulgeoleku tagamise vajaduse ignoreerimine.
Edu saavutamiseks on võtmetähtsusega julged ja ennetavad otsused, mis põhinevad teadusel, tehnoloogial ja strateegilisel prognoosimisel. Nii suudame kindlustada rahvusliku julgeoleku, majandusarengu ja ühiskonna heaolu.
Eesti peab suutma end välja rebida sündmustele reageerijate liigast ning liikuma trendide loojana ajast ees!
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!