Millal siis veel tulla välja paljastusega erakondade rahastamise kohta, kui mitte enne valimisi. Kahjuks on vene valijaskond, mille häältega Keskerakond Tallinnas võimul püsib, sedasorti paljastuste suhtes täiesti immuunne. Neil on kama kaks, kas raha tuleb kilekotist või idapiiri tagant, nemad hääletavad ikka za Savisaara.
Suuremale osale eestikeelsest inforuumist aga ei ütle endise „Savisaare sõltlase“ Tarmo Lausingu ülestunnistus mitte midagi uut. Reformierakonna rahastamisskandaal raputas ühiskonda sellepärast, et osas ühiskonnas oli Reformil mingisugune usalduskrediit. Oli ettekujutus, et asjad võivad käia ausalt. Keskerakonna puhul pole millestki sellisest põhjust rääkida. Seega, kui Reformierakonna kaasus ühiskonnas murrangut ei toonud, siis praegu on lootust veelgi vähem – seda enam, et prokuratuur loobus asja uurimast. Kui Lausing jääb ootama Savisaare luba selleks, et teised mustade rahapakkidega seotud nimed välja öelda, siis suubub kogu lugu kiirelt naeruväärsusse. Nii et nimed kähku lauale, muidu on asi täitsa mokas!
Keskerakonna toetust Tallinnas, st kohalike valimuste tulemust ei mõjuta kogu see lugu kõige vähemalgi määral. Nagu ei mõjutanud ka idarahaskandaal. Venekeelne valija sellistest asjadest numbrit ei tee. Ja seni, kuni teised parteid venekeelse valijaga suhtlema ei hakka, ei saagi Tallinnas midagi muutuda.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Seotud lood
Keskerakonna aukohtu esimehe Kalle Klandorfi sõnul ei kavatse aukohus hakata uurima Tarmo Lausingu süüdistust, nagu oleks parteis musta raha pestud.
Keskerakonnast hiljuti lahkunud endine partei juhatuse liige Tarmo Lausing annetas erakonnale 250 000 krooni partei keskkontorist tulnud tundmatu päritoluga raha.
Ma ei saa pead anda, et Keskerakonnas poleks aastate jooksul varjatud rahastamist ette tulnud, kommenteeris partei aseesimees ja endine peasekretär Kadri Simson.
Tänaseks Keskerakonnast lahkunud endine partei juhatuse liige, Euroopa Parlamenti kuuluv Siiri Oviir usub Keskerakonna musta rahastamist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.