Kuniks valitsuserakonnad ei tunnista, et väljaränne on suur probleem, ei ole oodata ka lahendusi, kinnitab riigikogu liige Urve Palo (SDE). Samas on võimalusi väljarände vähendamiseks küllaga. Murrangut aitaksid tuua erinevad majandus- ja sotsiaalpoliitilised sammud.
Täna riik siin oma rolli ei näe ja loodab, et turujõud panevad ise asjad paika. Väljaränne, ääremaastumine, ettevõtluse hääbumine väljaspool suuremaid linnu – kõik see oleks justkui loodusseadus, millega tuleb leppida. Inimestesse panustamises nähakse tüütut kulu, mitte investeeringut tulevikku. Riigil lasub kohustus teha omalt poolt kõik, et inimesed ei oleks sunnitud hakkamasaamise nimel Eestist ära minema. Kõige olulisem on seejuures aktiivne ettevõtluspoliitika.
See peab hõlmama olemasolevate töökohtade säilitamist ja juba tegutsevate ettevõtjate toel uute töökohtade loomist. Ikka veel on kandepinda viltusel arusaamal müstilisest välisinvestorist, kes tuleb kohalikku elu uueks looma. Tegelikult on valla ja väikelinna omad ettevõtjad need, kes investeerivad ja arendavad kohalikku ettevõtlust.
Omavalitsuste motivatsioon teha ettevõtetega koostööd on paraku väga madal, sest kui nende tuluallikaks olev üksikisiku tulumaks tõuseb, vähenevad või kaovad sootuks riigi tasandusfondist tehtavad maksed. Et omavalitsused saaksid enam panustada tõhusasse sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, peaks hüppeliselt kasvama nende tulubaas. Lisaks hädavajalikule riigireformile, mis tuleb kiiremas korras ära teha, tuleb omavalitsused panna huvituma töökohtade loomisest. Selleks peaks osa dividendide tulumaksust laekuma kohalikku eelarvesse.
Riigi dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega peab muutuma sisukamaks ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide roll kasvama. Täna küsitakse neilt pahatihti arvamusi küsimise enda pärast, mitte sisendi saamiseks poliitikate ja seaduseelnõude väljatöötamiseks.
Riiklik arendustöö uute töökohtade loomisel on olnud hüplik ja juhuslik nagu Tallinna rattateed. Enam kui tagasihoidlik on ka kompetentsikeskuste panus uute töökohtade loomisse. Riik ja omavalitsused peaksid märkimisväärselt suurendama nende keskuste rahastamist.
Headel aegadel peab riik reserve koguma ja halbadel aegadel neid kasutama: tegema hästi sihitud investeeringuid majanduse elavdamiseks. See aitab töökohti säilitada ja hoida ära massilist väljarännet. Kui inimene on juba Eestist lahkunud, on teda märksa raskem ja kallim tagasi meelitada. Meil on paraku asjad käinud vastupidi. Headel aegadel riik investeeris jõuliselt, konkureerides erasektoriga ja tõstes turul hinnataset, masuaastatel tõmbas aga oma investeeringud miinimumini.
Autor: Peep Talimaa, Urve Palo
Seotud lood
Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem, teatas statistikaamet.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.