Euroala keskpankadel on täita oluline roll üleüldise usalduse tagamisel, et ei oleks takistatud maksejõuliste kommertspankade rahastamine. See võimaldab viimastel omakorda klientidele laenu anda ning selle kaudu majandust toetada ja töökohti luua, kirjutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
Rahaturgudel kauplevad lihtsustatult öeldes rahaga isikud, kel on „raha“ liiga vähe või liiga palju. See on kasulik mõlemale poolele, sest ühel ei seisa „raha“ niisama ja teine saab äritegevuseks vajalikku „raha“. Kui kommertspangad on harjunud turult iga päev raha laenama, kuid ei suuda seda rahaturul valitseva usaldamatuse tõttu ühel päeval teha, siis hakkaksid nad laenuandmist piirama. See toob ahelreaktsioonina kaasa ettevõtete rahastamisraskused ja töökohtade kao ehk kokkuvõttes majandusprobleemid.
2011. aasta teisel poolel kasvasid pinged rahaturgudel kiiresti. Olukorra lahendamiseks pakkusid euroala keskpangad (eurosüsteem) euroala kommertspankadele detsembris 2011 ja veebruaris 2012 kahe operatsiooni käigus võimalust võtta tagatiste vastu piiramatus mahus kolmeks aastaks laenu (VLTRO – very long term refinancing operation). Kommertspangad võtsid sellist laenu kokku triljoni euro ulatuses.
Euroala keskpankade toonane tegevus oli erakordne. Enne kriisi pakkusid keskpangad laenu enamjaolt nädalaks ajaks ja kõige pikem laenutähtaeg oli kolm kuud. Kriisi ajal pikendasid keskpangad laenu kestust aastale, et suurendada kommertspankade kindlust laenutegevuses. VLTRO raames anti laenu enneolematult pikaks ajaks – kolmeks aastaks. Kui enne kriisi oli euroala keskpankade poolt kommertspankadele antud laenude maht suurusjärgus 450 miljardit eurot, siis kriisi ajal kasvas see 700 miljardi euroni. VLTROga kasvasid kommertspankadele antud laenud 1,2 triljoni euroni. Tegu oli seega erakordse sammuga rahaturgudel usalduse taastamiseks, seda nii laenu pikkuse kui ka mahu poolest.
Esimeses VLTROs osales 523 ja teises 800 panka, kes jagunesid üldjoontes kaheks. Üht osa iseloomustas praktiline vajadus, sest nad ei suutnud rahaturult tavapärases mahus vahendeid kaasata, ja seetõttu pakkus VLTRO neile likviidsustuge. Teisalt osales VLTROs ka tugevamaid pankasid, kes tegid seda suures osas pigem ettevaatusest, ehk likviidsust varuti igaks juhuks. VLTRO raames laenu võtnud pangad said pärast ühe aasta möödumist hakata laene ennetähtaegselt tagastama.
Euroala keskpankade pikaajalised laenud kommertspankadele kujunesid edukaks ennekõike seetõttu, et küllaltki lihtsa ja läbipaistva meetmena leevendasid need usalduskriisi pankadevahelisel rahaturul. Ilma selleta oleks kommertspangad võinud laenuandmist piirata, mis oleks omakorda halvendanud euroala majanduse olukorda.
Viimase poolteise aasta jooksul on finantsturgude üldine olukord märgatavalt paranenud. Turuosaliste kindlustunnet on kasvatanud pankade rekapitaliseerimine, Euroopa pangandusliidu loomise plaan ja euroala keskpankade loodud rahapoliitiliste otsetehingute programm ehk OMT. Viimane tähendab, et keskpangad võivad selgeid reegleid järgides pakkuda tuge riigivõlakirjaturgudele. Seega pole üllatav, et pangad ongi üsna aktiivselt kasutanud võimalust maksta VLTROga võetud laenud ennetähtaegselt tagasi. Laenatud triljonist on pangad kokku tagasi maksnud juba ligi kolmandiku, mis on euroala keskpankadelt võetavate laenude taseme langetanud umbes 800 miljardi euroni.
Kui aga finantsturgudel peaks mingil põhjusel tekkima tagasilööke ja pankadevaheline usaldus seetõttu vähenema, siis on euroala keskpangad valmis uuesti sekkuma. Kas tegu oleks väga pikaajaliste laenude või mõne muu tööriistaga, see sõltub olukorrast ja vajadusest. Kuid majanduse taastumise toetamiseks on oluline, et pangad täidaks oma rolli ettevõtluse rahastajana.
Seotud lood
Euroopa Liidu kohus leidis, et 2012. aasta sügisel Euroopa Keskpanga arsenali võetud võlakirjade tugiostuprogramm OMT ei ole vastuolus keskpanga mandaadiga.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles Euroopa Parlamendis, et vajadusel on keskpank valmis euroala pankadele uuesti pikaajalisi likviidsuslaene andma.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.