Levinud arusaama kohaselt saab riigihangete pakkumuste hindamiste kriteeriumitena kasutada kahte näitajat: pakkumuse maksumust ehk hinda ja pakkumuse majanduslikku soodsust, kirjutab müügijuht Andres Oltjer.
Riigihangete seaduse järgi peab hankija riigihanke korraldamisel kasutama raha säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Kui ostetakse odav teenus või toode, mis ei rahulda täielikult hankijat ja tekitab hiljem lisakulutusi, siis ei ole ka raha kasutatud säästlikult ja otstarbekalt. Sobiv toode tuleb hankida parima hinnaga.
Madala hinna probleem on otseselt seotud pakkumuste läbipaistmatusega. Hankija kirjeldab hangitavat asja oma parema oskuse järgi ja selleks annab riigihangete seadus laialdased võimalused. Aga hankija pädevus jääb igal juhul alla pakkuja omale, kes tegeleb selle asjaga iga päev ja aastaid. Koostades hankedokumendid ja esitades toote tehnilise kirjelduse, võib mõni detail sinna kogenematusest märkimata jääda. Pahatihti kasutab pakkuja seda ära ja pakub kõige sobivama toote asemel odavama, aga vähemsobiva. Seda ei tehtagi tingimata pahatahtlikult, küll aga lähtudes eeldusest, et konkurent teeb sedasama.
Rootsis näiteks on pakkumused avalikud. Märgates, et keegi on pakkunud toote, mis ei vasta mingite asjaolude tõttu täielikult hankija soovidele, kirjutab pakkuja X hankijale järgmise sisuga kirja: “Käesolevaga informeerin Teid asjaolust, et pakkuja Y pakkumus ei sobi Teile järgmistel põhjustel...“ Isegi kui pakkuja Y pakkumus vastab hankedokumendi kriteeriumitele, ei ole hankija kohustatud sõlmima hankelepingut vähesobiva või sobimatu toote ostmiseks.
Vastuolu seadusega. Kahjuks tuleb Eestis pakkumuse sobimatus ilmsiks alles pärast hankelepingu sõlmimist ja toote tarnimist. Siis on tehingut aga võimatu tagasi pöörata, sest hankedokumendi (väheprofessionaalsete) kriteeriumite järgi oli pakkumus ju sobiv.Osaledes hankel, mille pakkumused on kättesaadavad ka teistele hankes osalejatele, ei julge ükski pakkuja esitada vähesobivat või sobimatut pakkumust. Ent kui hankija on hankinud sobimatu toote või teenuse, siis on see vastuolus riigihangete seadusega, sest raha ei kasutatud säästlikult ja otstarbekalt.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.