Saksamaa käsi käib Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas nagu klassi oivikul: mõni ehk imetlebki, aga keegi ei armasta eriti, kirjutab Saksa ajakirjanik Berthold Forssman.
ELi suurim liikmesmaa pole mitte ainult ekspordiliider ja kasvumootor, vaid võib ette näidata ka korras eelarve ja erakordselt väikese noorte tööpuuduse. Ent Saksamaad peetakse ka väljakannatamatuks kõiketeadjaks, kelle õpetusi keegi kuulata ei taha.
Nüüd on Saksamaal leitud kriitiline punkt, mida saab ka arvudega toestada. Hurraa, rõõmustatakse Ateenast Lissabonini, viimaks on priimus vea teinud! Nõrgemad liikmesmaad võivad nüüd kuulutada, kuidas nad ammu teadsid, et pole oma probleemides ise süüdi, hoopis sakslased on – oma säästudiktaadi ja puuduliku valmidusega teiste võlgu kinni maksta. Ja muidugi Angela Merkel, keda kujutatakse üha sagedamini hitlerlikus univormis ja haakristiga.
Lumepalli lasi veerema Saksamaa ekspordi jooksevkonto ülejääk, mille Euroopa Komisjon on luubi alla võtnud. Kui tulevaks kevadeks peaks ilmnema majanduse tasakaalutus, ähvardavad Saksamaad miljarditesse eurodesse ulatuvad trahvid. Komisjoni hinnangul kätkeb jooksevkonto ülejääk üle kuue protsendi ohtu stabiilsusele: kui ühed riigid liiga palju ekspordivad, impordivad teised liiga palju, ja see seab teiste riikide ettevõtluse liiga tugeva konkurentsisurve alla, mida finantseeritakse sageli võlaga.
Mida Saksamaale täpsemalt süüks pannakse ja kuidas väidetavat häda ravida, loe Äripäeva tänasest paberlehest.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.