Sester: kummitempel ei lükkaks seaduseelnõu tagasi

Saime rahanduskomisjonis aru, et selle eelnõu alateemad on seotud kohe-kohe vastuvõetava riigieelarvega ning mõjutavad selgelt nii kulude kui ka tulude poolt. Samas tõdesime, et meil pole kompetentsi tegeleda kunstliku viljastamise temaatikaga ning ega prokuratuuriseaduski polnud meie komisjoni tavapärane teemaplokk.

Lahutasime eelnõu osadeks, andsime igale valdkonnakomisjonile vastavalt oma oskusteabele eelnõu tükid arutada, saatsime valitsusele märgukirja, et selliseid asju rohkem ei juhtuks. Tükid said eraldi seadusteks ja riigieelarvegi vastu võetud. Pärast märgukirja pole valitsus rohkem enam kobarseadusi saatnud.

Aeg möödus ja eelarvega seoses ilmnesid uued probleemid. Nüüd tulid eelnõud eraldi, aga 24. tunnil. Eriti teravalt tõusetus teema tänavu. Vaid mõni kuu enne uue eelarveaasta algust laekus rahanduskomisjoni viis valitsuse algatatud eelnõud, mis peaksid jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Nende hulgas ka mahukas ja põhjalikku debatti eeldav riigieelarveseaduse eelnõu ehk nn baasseadus, mis kujutab endast konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sh parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist.

Ettevõtlusega seotud inimesed teavad aga veel paremini nn firmaautode käibemaksu teemadega seotud eelnõusid, mis järgisid sama käekirja – tulid kiirelt ja nõudsid kohest jõustamist. Rahanduskomisjoni 3,5tunnisel avalikul istungil autodega seonduvat käibe- ja erisoodustusmaksu poliitikat lahates ning kümne ettevõtlusorganisatsiooni küsimustest pakatavaid nägusid vaadates said kõik komisjoni liikmed ühtemoodi aru, et see eelnõu oli parlamenti saabunud liiga tormakalt.

Huvigrupid olid ärritunud, kaasamine olematu, küsimusi rohkem kui vastuseid. Ja isegi kui idee on õige ja õiglane maksuaugu vähendamise kontekstis, ausa ja võrdse ettevõtluskeskkonna loomise mõttes ning riigieelarvesse raha laekumise näol, peab see ka näima õiglane. Nii see ei olnud.

Mis siis ikka. Lahutasime eelnõust läbirääkimata ja rohkelt küsimusi tekitava osa ning palusime rahandusministeeriumil teemaga veel tegeleda. Märgukirjas valitsusele juhtisime tähelepanu kiirustamisele. Ning jälgime edasi, et parlamenti tuleks tulevikus korralike mõjuanalüüside ja piisava ajavaruga seaduseelnõud.