Eduka Eesti üks nurgakive on usk ja koostegemise rõõm, mida täna napib. Ei ole usku endasse, homsesse, naabrisse, Eestisse. Koostöövaimu mürgitab üksteisele ärategemise ja vastandumise tume vari. Me ei näe võimalust, kuidas koos õnnelikud olla, kirjutab läinudaastase Eduka Eesti konkursi võitja Heiki Urbala
Selle ase mel, et üksteisele külmalt ja tundetult teie öelda, võiksime üksteise poole pöörduda sõbralikult mina-vormis. Praegu me ei taha, ei julge. Kuid näiteks Rootsi viis 1967 läbi sina-reformi peaaegu et üleöö.
President Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnaus oli samm õiges suunas. Toomas, sa saad teha veel pikema sammu, kui kuulutad jaanipäeval välja sina-reformi.
Eduka Eesti tunnuseks on kindlasti head arstid, korras teed, head palgad, turvaline elukeskkond, soodne investeerimiskeskkond, madalad intressimäärad ja vähe korruptsiooni, aga kõigi nende mõõdikute alus on raha. Aga kui sa saad arsti poole pöörduda sina, kui sa saad liikluspolitseinikule öelda: „Kas sa märkasid?“ Sinu poeg saab koolis õppealajuhatajale öelda, et kuule, sinu teadmised moodsast haridussüsteemist on vananenud. Ja siis on pildil juba midagi muutunud.
Suurte ühiskondlike muudatuste taga on tihti väikesed ja emotsionaalsed detailid, mitte ratsionaalne arvutus. Meil on vaja üheskoos uskuda, et Edukas Eesti on võimalik. Parim võimalus selle usu taastamiseks on teadmine, et teeme seda naabriga koos. Sinuga koos. Kui me seda usume, oleme ühiskonnana koos tugevamad kui kunagi varem.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.