Kui läheb väga halvasti, siis hakatakse Narva külje alla Auverre korraldama ilmselt matku ja turismireise. Seal saab siis huvilistele näidata Eesti kahte kõige kallimat investeeringut, mis aga tühja seisvad. Halvasti on lood aga juba praegu.
Äripäeva arvates on Eesti Energia teinud Auvere elektrijaama ja õlitehast Enefit 280 ehitama asudes üle mõistuse hulljulged investeeringud. Kokku ligi 900 miljoni euroni küündivate rajatiste tasuvus ja tegelik väärtus on praegu suure küsimärgiga. Uutele samalaadsetele plaanidele tuleb selge kriips peale tõmmata.
Auvere jaama vajaduses ja mõttekuses kahtlesid nii Eesti Energia juhtkond kui nõukogu. Toona riigi omanikurolli täitnud majandusminister Juhan Parts surus aga otsuse siiski läbi. Teadmatus ja riskid on vahepeal ainult kasvanud. Algselt veel ühte plokki tõenäoliselt enam jaama juurde ehitama ei hakata, ent vahepeal omaniku esindajaks saanud rahandusminister Jürgen Ligi võiks selle ka energiamajanduse arengukavast maha tõmmata. Et asi kindlam oleks.
Küsitav energiajulgeolek. Peamine argument jaama ehitamiseks on olnud energiajulgeolek. Muidugi on hea teada, et kusagil on varujaam, mis vajaduse korral suudab osa juhtmeid tagavaravooluga täita. Lisanduvate energiaühenduste tõttu on see risk aga üha enam maandatud erinevate linkidega naaberturgudele. Ettevõtjad ootavad energiafirmalt kindlasti palju enam korraliku igapäevase energiavarustuse tagamist. Et iga pisut kõvem tuuleiil voolu kohe minema ei puhuks. Selleks vajalik võrkude kaasajastamine võivad aga samuti eelnevate hasartsete plaanide tõttu kallineda või löögi alla sattuda. Auvere tume tulevik ja Enefit 280 käivitamisraskused on juba alla tõmmanud Eesti Energia reitingut.
Auvere puhul on vähemasti loota, et jaam saadakse plaanitud ajal käima. Samuti on seal võimalik ahju ajada ka biomassi, mis aitab näiteks täita kliimapoliitika eesmärke. Ent põlevkivienergeetika otstarbekus ja põlevkivielektri konkurentsivõime jäävad edaspidigi suure küsimärgiga. Nii kahjumiga tootmine kui jaama lihtsalt seisma jätmine on mõlemad maksumaksja jaoks kallid variandid.
Riigile dividendikaevuks oleva energiafirma raskused mõjutavad ka riigieelarvet. Ise küsimus on see, kui mõistlik oli valitsusel näiteks detsembris võtta ettevõttest välja 70 miljonit eurot dividende, et siis Eesti Energia saaks veidi hiljem teatada 100 miljoni juurde laenamisest. Probleemide kuhjudes aga ei pruugi mitte ainult dividendid väheneda. Tekkida võib isegi vajadus eelarvest maksuraha ettevõttesse juurde kühveldada. Paljukirutud Estonia Airi riiklik toetamine oleks selle kõrval ilmselt köömes.
Tehas ei lähe käima. Toodangu vääristamine ja põlevkivist õli tegemine on mõistlik plaan. Vähem on juttu olnud, et selle tõhususeks peaks naftabarreli hind püsima ülalpool 70 dollari piiri, aga praegu on tähtede seis soodne. Paraku vaevleb Enefit 280 üle aasta käivitamisraskustes. Asjaosaliste rahustused ei mõju seejuures kuigi veenvalt, sest ilmselgelt toodab seisev tehas loodetud tulu asemel ootamatut kulu ning tehase tulevik tumeneb. Halvimal juhul ei saadagi seda käima. Plaan sellises olukorras aina uute Enefittide jaoks kopad maasse lüüa sarnaneb juba hasartmängule, kus panuseks sajad miljonid maksueurod.
Olukord sarnaneb kinnisvarabuumile, kus muudkui ehitati ning ette- ega tagasivaatamist polnud. Paberil on kõik kena, milleks siis riske hinnata. Selle mulli puhumine peab igal juhul pidurit saama. Kuniks Auvere jaam ja praegune Enefit 280 pole oma kasu(m)likkust tõestanud, kuniks nende benefit pole selgemast selgem.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peab juhtkond vastutama nende Eesti Energia investeeringute eest, mis pole planeeritult käivitunud.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”