Mõistlik oleks haldusülesanded gruppidesse jaotada nii, et kohalikul omavalitsusel on võimalik delegeerida ülesandeid ja tulusid/kulusid maakondadele ning saada vastu proportsionaalne otsustusõigus, paneb ette Viru Elektrikaubanduse juhataja Arles Taal.
Nii saab kohalik omavalitsus olla ka 50 inimesega küla ja 150 inimesega vald. Ainuke valitav ametnik on külavanem, kes saab seda tööd teha sümboolse tasu eest nt talupidamise kõrvalt. Kui „küla“ suurem, siis saavad kohalikud suuremas koormuses ja kompensatsioonis kokku leppida.
Kohalik vald koosneb külavanematest ja otsustab natuke suuremaid küsimusi. Näiteks koosneks Viimsi vallavolikogu Püünsi ja Rohuneeme ja teiste väiksemate üksuste vanematest. Suuremal asulal on volikogus kohti enam ja ülesanded jaotuvad võimete kohaselt trepil küla/-alev-vald-maavalitsus.
Jagame Tallinna. Sama loogika järgi saab teha Tallinnast Mustamäe ja Nõmme ning teised sisulise kohaliku otsustusega otsustuskogud oma võimu ja voliga. Nii võib teeprojekte hallata keskne esinduskogu ja kohalikke küsimusi kohalik ja sisuline halduskogu. Linnavolikogu koosneks halduskogude esindajatest ning sinna pääseksid ka asumiseltsid. Raha jagunemine ja jaotamine tuleb riigi tasemel leppida. Kui vald tahab korraldada algharidust, on tal käsutada kindel summa, ja kui jaks üle ei käi, läheb see maavalitsusele koos valla tellimusega.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.