OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,11%5 955,32
DOW 300,5%44 089,16
Nasdaq −0,24%18 927,62
FTSE 1001,41%8 264,47
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic0,12%269,88
OMX Riga−0,13%874,27
OMX Tallinn0,19%1 726,29
OMX Vilnius−0,08%1 041,63
S&P 5000,11%5 955,32
DOW 300,5%44 089,16
Nasdaq −0,24%18 927,62
FTSE 1001,41%8 264,47
Nikkei 2250,68%38 283,85
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

18.03.14, 13:37

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes on järgmine?

Jalta konverents kinnistas 1945. aasta veebruaris Stalini võidud teises maailmasõjas ning lõi eelduse raudse eesriide langemiseks Euroopas. Jalta maailm lagunes koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Krimmi äsjane okupeerimine ja peatne annekteerimine Venemaa poolt on loonud aga uued eeldused Jalta maailma osaliseks taastamiseks. See on oht kogu Euroopa julgeolekule, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

Marko Mihkelson

Venemaa presidendi otsus saata sõjavägi Krimmi okupeerima avas ka nende silmad, kes pidasid Gruusia sõda 2008 eeskätt Mihhail Saakašvili suureks veaks. Krimmi sündmused näitavad ilmekalt, et impeeriumiihalus ning kättemaksusoov Nõukogude Liidu lagundamise eest elab Moskvas jõuliselt edasi. Ilma ajalugu teadmata pole võimalik ka mõista president Putini tänast käitumist.

Vene ajaloolane Vassili Kljutševski kirjutas juba 19. sajandil, et "Venemaa ajaloo fundamentaalseks põhiteguriks on kas migratsioon või kolonisatsioon". Ta rõhutas, et Venemaa suhetes Euroopaga on üheks häirivamaks teguriks piiride küsimus. "Kõik, mida Venemaa Euroopas näeb, suruks justkui peale piirid, barjäärid ja selge lõplikkuse," kirjutas Kljutševski.

Vene impeeriumi loomise algusaegadest saadik 15. sajandil on Moskva vürste ja hilisemaid tsaare paelunud kinnisideena tahe saavutada vaenlasele ebamugavat strateegilist sügavust niigi rasketes looduslikes tingimustes. Selle nimel oldi piiritult valmis kurnama riigi majandust ja pärisorjusesse surutud elanikkonda.

Korduv ajalooline kogemus poolakate, prantslaste, sakslaste ja Külma sõja tingimustes ka ameeriklaste sissetungide või vastutegevuse näol vaid tugevdas sellist mõtteviisi. Ka NATO laienemine on Venemaal kõige enam kirgi kütnud just sellesama strateegilise sügavuse kaotamise tõttu.

Veel 1462. aastal oli hiljem impeeriumiks kasvanud Venemaa kaks korda väiksem tänasest Eestist. Vene maade kogujaks kutsutud suurvürst Vassili III alustas impeeriumi rajamist Novgorodi ja Pihkva vabariigi okupeerimise ja annekteerimisega 15. sajandi lõpul. Täpselt sama skeemi kasutas Stalin Balti riikides 1940. aastal ja Putin Krimmis 2014. aastal. Midagi pole muutunud.

Eelnevat arvesse võttes on ilmne, et läänemaailma liiga vagur ja hilinev hoiak ei ravi sajandeid juurdunud Kremli agressiivsust. Venemaa tänane juhtkond käitub oma pikaajaliste traditsioonide alusel ning kui seda ei peatata, siis satub Euroopa julgeolek palju tõsisemasse ohtu.

Krimmile on juba järgnenud Moldova separatistlik Dnestri-äärne vabariik, kes on samuti palunud ennast liita Venemaaga. Nende "referendum" peeti 2006, kui Venemaaga ühinemist toetas 97,2 protsenti hääletanutest. Kes on järgmine?

Marko Mihkelson

Seotud lood

Sisuturundus

29.10.24, 11:59

Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid

Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Kes on järgmine?

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised