Enne, kui asuda kohaliku omavalitsuse (KOV) tulumaksuosa elu- ja töökoha vahel jagama, peavad inimesed endale määrama elukohaks oma tegeliku elukoha. Alles siis saab hakata vaatama, kas nüüdne maksu jagamine on õiglane, teeb ettepaneku Anttila ASi juhatuse liige Tauno Tuula (Reformierakond).
Kõikides KOVides kulub enamik raha sotsiaalsetel eesmärkidel: sotsiaaltoetused, haridus, lastehoid, spordirajatiste ülalpidamine, spordikoolid ja -klubid, kultuuriasutused ja üritused, ühistransport jne. Seejärel tulevad majanduskulud: teede ja tänavate valgustus, teehooldus ja remont, haljastute hooldus ja koristus jne, ning alles siis valitsemiskulud ja investeeringud.
Investeeringud on pärast eurorahade tulekut suuresti neist juhitud, mitte vajaduspõhised, ja tihti on sellised investeeringud pärast valmimist KOVidele väga koormavad. Kuni eurorahad ei hakka minema KOVide teede ja tänavate kordategemisele, läheb nende seisukord aina hullemaks, sest minu teada pole Eestis omavalitsusi, mis suudaksid oma teid nii palju kapitaalselt remontida, kui oleks igaaastane vajadus. Seega absoluutne enamus maksurahast kulub inimese elukohas, mitte seal, kus ta töötab.
Pealegi on Eestis inimese elukoht pelgalt tema subjektiivne otsus. KOVid löövad inimesi üksteiselt teenustega üle ja hangivad endale „libaelanikke“, mistõttu pole ka praegu absoluutselt tegemist elukohajärgse maksulaekumisega. Tunnen ise perekondi, kus üks pereliige on sisse kirjutatud pere tegelikus elukohas, et saada osa kommunaaltoetustest, teine on sisse kirjutatud naabervalda, et saada lastele kooli- ja huviringide hüvesid, kolmas aga on hoopis Tallinna, et saaks bussiga tasuta sõita. Sellise riiklikult korraldatud jama puhul veel midagi ümber jagama hakata tähendaks jama astendamist.
Kõigepealt peaks Eesti vastu võtma elukoharegistri seaduse, mille järgi inimesed peavad endale määrama elukohaks oma reaalse elukoha (analoog Soome väestorekisteri`le). Alles pärast tegeliku pildi saamist saab hakata vaatama, kas maksulaekumine on õiglane või mitte.
Samuti peaks riik tühistama maamaksust vabastamise seaduse ning maamaksu määra vabaks laskma. Sellise otsuse tulemusena saavad hakata KOVid oma atraktiivsust ise määrama. Kui Tallinn maksutaks maad 10 korda kõrgema tariifiga kui muu Eesti, siis hakkaksid nii ettevõtted kui inimesed üles leidma neid kohti, kus maamaks on 10 korda väiksem. See oleks väga tõhus regionaalpoliitika.
Mis puutub aga omavalitsuste huvisse oma piirkonnas töökohtade loomist toetada, siis vaba maa olemasolu korral on see huvi KOVidel tänagi olemas, sest töökohad pidurdavad väljarännet.
Seotud lood
Kaubandus-tööstuskoja ettepanek, et inimese tulumaksust pool laekuks tema elukoha ja pool töökoha järgi on üheks võimaluseks, kuidas ärgitada omavalitsusi ettevõtluse arenguga rohkem tegelema. Paremaks lahenduseks oleks aga mingi protsendi eraldamine juriidilise isiku tulumaksust, kirjutab Imavere vallavanem Jüri Ellram (Isamaa ja Res Publica Liit).
Kaubandus-tööstuskoda on teinud ettepaneku kohalike omavalitsuste tulubaasi muutmiseks, et innustada neid kaasa aitama ettevõtluse arengule ja töökohtade loomisele. Plaani järgi võiks praegu elukoha järgi omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaks edaspidi olla jaotatud elu- ja töökoha vahel võrdselt, kirjutab kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.