Mertsina: hajutame eksporti

Majanduse tundlikkus väliskeskkonnast tulenevate muutuste suhtes sõltub sellest, kuidas see on ekspordi ja impordi kaudu välismaailmaga seotud. Eestis on ekspordi ja impordi osatähtsus majanduses Euroopa üks suuremaid, ulatudes ligikaudu 90%ni SKPst.

Nii nagu meilgi, on enamikus riikides väliskaubanduse osakaal majanduses viimastel aastatel järjekindlalt suurenenud. See näitab ühest küljest seda, et tootmisprotsess on muutunud üha keerulisemaks ning sügavama spetsialiseerumise tõttu ei ole mõistlik ning ega ka võimalik kõiki tootmissisendeid ise toota. Teisalt aga näitab see, et koduturud on enamikule liialt väikeseks jäänud. Kuid mitte ainult väliskaubanduse mahust ei sõltu, kui palju meie majandus saab kasvada või millised riskid meid väliskeskkonnas ohustavad. Palju oleneb ka sellest, kuivõrd on meie väliskaubandus kontsentreeritud üksikute riikide ja toodete lõikes.

Üle poole Eestisse sisseostetud kaupadest pärineb viiest riigist. Kolm suuremat kaubagruppi (elektriseadmed, mehhaanilised seadmed ja kütus) moodustavad 40% kogu sisseveost. Osa sellest on kas madala lisandväärtuse osakaaluga toodangu sisendid või suunatakse edasi re-ekspordiks. Üle 60% impordist kasutatakse tootmissisenditena Eesti ettevõtete vahetarbimises. Selline sõltuvus impordist muudab meid väliskeskkonnas toimuvate majanduslike ja geopoliitiliste kriiside suhtes haavatavaks.

Haavatavus tuleneb peamiselt sisseostetud kaupade ja teenuste võimalikust hinnamuutusest ning ka nende kättesaadavusest. Praegune euro tugevus muudab impordi meile soodsamaks, aitab vähendada ettevõtete tootmiskulusid, alandab toiduainete ja autokütuse hindasid ning suurendab seeläbi eratarbimist. Vahetuskursi nõrgenemise ja maailmaturult sisseostetud toorainehindade kallinemise tagajärjel tekib aga vastupidine efekt.

Eesti ekspordi sõltuvus vähestest riikidest on paraku üsna suur. Meie kaupade ekspordist 60% suunatakse ainult viide riiki – see on meie lähinaabrite ja suuremate kaubanduspartneritega võrreldes kõige enam. Rootsis ja Soomes on see osakaal veidi üle 40%, Saksamaal aga isegi alla selle. Ekspordipartnerite kontsentratsioon on aga vaid üks külg. Oluline on ka see, kui konkurentsi- või maksevõimelised kaubanduspartnerid meil on. Kui võtta hindamisel aluseks näiteks IMD konkurentsivõime edetabeli ja Standard & Poorsi riigireitingud, on Eesti viis suurimat kaubanduspartnerit keskmiselt küll veidi tugevamad kui Läti ja Leedu omad, kuid oluliselt nõrgemad kui Rootsi, Soome ja Saksamaa kaubanduspartnerid. Eriti tugevate ekspordipartneritega paistab silma Rootsi, millest kõik viis suurimat on kõrgeima riigireitinguga ning asuvad ka konkurentsivõime edetabeli eesotsas. See tagab Rootsi eksportijatele suurema kindluse stabiilsemateks ekspordituludeks. Eesti 11 000 eksportivast ettevõttest ligikaudu 3000 suunaboma toodangu majandusraskuste käes vaevleva Soome ja Venemaa turule ning 2500 Läti ja Leedu turule, kelle majanduskasvu ohustab idanaabri nõrk majandus. Seetõttu ongi meie eksport viimasel ajal väga vilets olnud.

Ekspordi suur kontsentratsioon vähestele toodetele oleks tõsiseks riskiks eksporditulude stabiilsusele. Eestist eksporditavate toodete kontsentratsioon on meie lähinaabrite ja suuremate kaubanduspartneritega võrreldes üsna heas seisus. Meilt väljaveetavad tooted on küll oluliselt vähem hajutatud kui Rootsi ja Saksamaa ekspordis, kuid suurema hajutatusega kui Lätis ja Leedus. Viiest kaubagrupist saadakse küll üle poole ekspordituludest, kuid nii nagu impordi puhul on osa sellest kas re-eksport või madala lisandväärtuse osakaaluga toodang (elektroonika), mille mõju majanduskasvule on väiksem.

Mida suurem on ekspordi osakaal ning mida rohkem on eksport kontsentreeritud vähestele turgudele ja toodetele, seda suurem on risk majandusele, kui ühe või mitme peamise kaubanduspartneri nõudlus peaks langema või kui mõni partner peaks kehtestama oma poliitilistest huvidest lähtuvalt sisseveopiiranguid. Seda oleme pisteliselt Venemaa poolelt juba tunda saanud, kuid õnneks on selliste piirangute mõju kogumajandusele väga väike olnud. Suur eksporditulude kontsentratsioon vähestele toodetele muudab need rohkem sõltuvaks maailmaturuhindade ja vahetuskursi muutustest, mis võivad omakorda põhjustada eksporditulude suurt kõikumist.

Kui välisnõudluse nõrgenemisel eksporditulud langevad, väheneb ka sisseostetud kaupade ja teenuste finantseerimise võime, mis omakorda mõjutab negatiivselt nii investeeringuid kui tarbimist ning lõppkokkuvõttes ka kogumajanduse kasvu.