Märtsis kasvas eksport nii Rootsi, Soome, Venemaale kui ka Saksamaale, teatas majandusministeerium.
Eksport kasvas statistikaameti andmetel märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades 1% ja import 4%.
Ekspordimaht on pärast suuremat kukkumist mullu detsembris kõigil selle aasta esimestel kuudel suurenenud ja ületas märtsis taas miljardit eurot. "Kuna ekspordi- ja impordihinnad kahanesid märtsis võrdselt 3%, siis kasvas eksport aastaga märtsis reaalselt üle 4% ja import ligi 8%," märkis ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen.
Kasvu näitas masinate ja seadmete eksport
Pärast mitmekuist langust näitas masinate ja seadmete eksport märtsis aastases võrdluses väikest, 1% suurust kasvu. Kerge kasvuga olid ka selle grupi suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed.
Mineraalsete kütuste väljaveo pikaajaline langus pöördus märtsis samuti kasvule (+9%). Seda toetasid naftasaadused, elektri müük välisturgudele kahanes. Endiselt on kasvujoonel puit ja puittoodete ning muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) eksport, kasvades aastaga võrdselt enam kui kümnendiku. Olulisematest kaubagruppidest kahanes vaid metallide ja metalltoodete väljavedu. Metalligrupi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas küllaltki kõrge.
Jõuline sissevedu
Masinate ja seadmete import oli märtsis veel kerges languses, ent kütuste sissevedu näitas sarnaselt ekspordiga juba kasvu. Jõudsalt kasvas valmistoidukaupade ja jookide, ehitusmaterjalide ning transpordivahendite sissevedu, mis viitab sisenõudluse suurenemisele.
Esimese kvartali kokkuvõttes olid nii eksport kui ka import veel languses, vastavalt 8% ja 4%. "Suurim mõju kahanemisele oli transpordivahenditel, kuna nende osas oli eelmise aasta jaanuaris ülikõrge võrdlusbaas," ütles Riipinen.
Aprillis kaubavahetuse arengutes veel suuri muutusi paranemise poole ministeerium ei oota.
Seotud lood
Nõrk välisnõudlus võib pikemas perspektiivis Eesti majandusele muutuda kahjulikuks, sest lootma ei saa jääda ainult sisetarbimisele, ütles SEB majanduseksperdi Ruta Arumäe.
Eesti suuremad eksportijad ootavad riigi suuremat panust spetsialistide väljakoolitamiseks, kes ettevõtteil senist väliskaubandust suurendada aitaks.
Äripäev avaldab homses kaaneloos 1000 suurimat Eesti eksportijat. Lisaks tuntud teenindus- ja tööstusfirmadele leiab pingereast ka idufirmasid.
Miks on Eesti eksport nii haavatav ja kuidas vähendada sellega seotud riske, uurib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.