• OMX Baltic0,02%270,3
  • OMX Riga0,14%878,38
  • OMX Tallinn−0,09%1 727,67
  • OMX Vilnius0,29%1 047,12
  • S&P 5000,00%5 917,11
  • DOW 300,32%43 408,47
  • Nasdaq −0,11%18 966,14
  • FTSE 1000,32%8 110,82
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,3
  • OMX Baltic0,02%270,3
  • OMX Riga0,14%878,38
  • OMX Tallinn−0,09%1 727,67
  • OMX Vilnius0,29%1 047,12
  • S&P 5000,00%5 917,11
  • DOW 300,32%43 408,47
  • Nasdaq −0,11%18 966,14
  • FTSE 1000,32%8 110,82
  • Nikkei 225−0,85%38 026,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,3
  • 02.05.14, 08:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laske teisest sambast lahkuda!

Äripäev teeb ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis lubab II pensionisambaga liitunutel sellest väljuda.
1990. aastate lõpus tegi Äripäev juhtkirjas ettepaneku muuta II pensionisamba reeglistikku vabamaks, tehes kogumispensionisüsteemiga liitumise kohustuslikuks vaid uutele tööturule sisenejatele. See leidis heakskiitu ning pensionireformiga tegelev komisjon muutis valitsuse esialgset otsust teha II sammas kohustuslikuks kõigile. Praegu, tosin aastat pärast II samba rakendumist oleks vaja taas II samba reeglistik üle vaadata ja seda just praegu välistatud lahkumist silmas pidades. Miks?
See annaks inimesele valikuvõimaluse. Teine pensionisammas ei taga arvestatavat lisasissetulekut vanaduspõlves – erinevalt  2002 pankade ja investeerimisfondide kihutustöö ajal lubatust, mil esimese aasta jooksul liitus II sambaga üle 200 000 inimese.
Me räägime kümnetest, hea palga korral paarisajast lisaeurost  kuus. Lisaks tuleb arvestada, et II samba riigipoolsed sissemaksed tulevad suuresti inimese I samba arvelt ja pole sugugi päriselt riigi kingitus, nagu poliitikutele meeldib rõhutada. See osa tuleb meie makstavast sotsiaalmaksust. 
II sambaga liitunutel jääb täna üle vaid nukralt II samba fondide üsna olematut tootlust ja küllaltki „olevaid“ osakute väljalasketasu, tagasivõtmistasu ja pensionifondi valitsemistasusid vaadates ohata. Ainus, mida saab teha, on kolm korda aastas fondi vahetada, kuid sellega kaasnevad teenustasud.Praegu näib, et ainsana võidavad  II sambast pangad. Neile on garanteeritud rahavoog, nad ei pea end pidevalt tõestama kliendile. Kui ei taha, võid ju teise juurde minna, kuid süsteemist välja minna ei saa. Fondide tootlus on üsna ühte auku, see aga ei soosi efektiivsust.
Kuid toimetus ei tahagi kritiseerida mitte niivõrd fondide tootlust, vaid just valikuvõimaluse puudumist. Kohustada inimest suunama  kogu tema tööpõlve ajaks enda sissetulekust 2% projekti, millest talle tulu ei tõuse ja mille mängureegleid ta ei saa muuta, pole õiglane.  Me ei kujuta ju ette, et keelaksime inimesel oma kinnisvara müüa, sest „praegu pole õige aeg“ ja „sa võid seda hiljem kahetseda“.
Ise teen, ise vastutan. Võib väita, et parem sada lisaeurot kuus pensionipõlves kui mitte sedagi. Et kui inimesel võimaldada teha fondi tootlust vaadates emotsiooni pealt võimalus pensionisüsteemist välja astuda, on see tulevikus talle ja kaude ka riigile kahjulik. Siin on küsimus maailmavaates – kas usume, et riik/pensionifond/pank teeb inimese tuleviku kindlustamisel tema raha iga kuu paigutades parema valiku kui inimene ise?
Toimetus arvab, et see ei pruugi nii olla. Inimestele on pähe taotud mantra „Usalda oma raha professionaali kätte“, st panka. See on mugav ja selle raha haldamise kulu jääb märkamatuks. Kuid tänapäeval ei ole keeruline ise näiteks välisaktsiatesse või indeksifondidesse investeerida. Ka väikeste summade puhul.
Tähelepanuta ei saa jätta ka uue põlvkonna käitumist. Bloomberg refereeris äsja mainekat uuringut, mille kohaselt ei tee 1980. aastail  ja hiljem sündinud põlvkond pikaajalisi plaane, kipub tegutsema pigem hiljem kui varem ega tee pensioniea planeerimiseks läbimõeldud analüüse. Kindlasti on nad aga vanemast põlvkonnast rohkem arvestanud võimaluse, aga ka kohustusega ise enda eest lõpuni seista.
Lubagem siis seda.
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Börsiuudised
  • 17.08.14, 15:45
Võtke rahaasjade eest vastutus
Säästma ja investeerima tuleb hakata kohe täna, alles siis võib oodata väärikat elu pensionipõlves, rääkisid ettevõtjad ja investorid laupäeval Arvamusfestivalil Äripäeva korraldatud paneeldiskussioonil "Minu finantstulevik - kelle asi see on".
Uudised
  • 02.05.14, 18:35
Ei uskunud teise samba tootlikkusse
II pensionisamba lubatud tootlikkust ulmeliseks pidanud investor Taimo Saan jättis sambaga liitumata ega pea reaalseks, et penisonisambast väljumine tehakse võimalikuks.
Uudised
  • 02.05.14, 15:14
Tanilas: vabadus pole lahendus
Paljudel inimestel puuduvad vajalikud teadmised ise vanaduspõlveks raha investeerida ja koguda, ütles Swedbank ASi vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
Uudised
  • 02.05.14, 16:40
ERGO: säästmisele pole alternatiivi
ERGO investeeringute juhi Alo Alunurme sõnul tuleks mõelda, kuidas kasvatada tootlust ja tagada inimestele suurem kindlustunne ja sissetulek pensionipõlve. Vabatahtlik teine pensionsammas utsitab inimesi hoopiski sääste laiaks lööma.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 16:24
Lindström: müügiinimeste tugevuste arendamine hoiab tiimi motiveeritu ja tulemuslikuna
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.

Äripäeva TOPid

Ehitusettevõtete TOP 100: üks turutsükkel sai läbi, järgmisel on uued reeglid
TOP
  • 21.11.24, 12:00
Ehitusettevõtete TOP 100: üks turutsükkel sai läbi, järgmisel on uued reeglid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Äripäeva Ida-Virumaa TOPi võitnud Polven Foods tehase- ja müügiosakonna juhti Tomas Kivestut õnnitleb majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
TOP
  • 17.11.24, 15:00
Ida-Viru edukaima ettevõtte magus äri: kondenspiima tootja sihib ekspordi kasvu
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Äripäeva Raplamaa TOPi võitnud Kohila Vineer juhatuse liikmed Andres Laht ja Anna-Maria Maksin.
TOP
  • 16.11.24, 15:15
Raplamaa edukaim: teeme praegu Eestis ainult hädavajalikke investeeringuid
Lisatud Raplamaa TOP
Tanki tegevjuhid Joel Volkov ja Marge Kari.
TOP
  • 14.11.24, 18:00
Reklaamiagentuuride TOPi võitja: efektiivsemaks minna on keeruline
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Partnerlussuhe Google’i ja Metaga eeldab agentuurilt piisavalt suure käibe ning kompetentsi olemasolu, Mediabrands Digitalil on need olemas, pildil tegevjuht Erki Heinsaar.
TOP
  • 14.11.24, 14:28
Agentuuritulu TOPi võitja: kasvame enim majanduskriisides
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Äripäeva Lääne-Virumaa TOPi võitis Aivo Saarele (keskel) kuuluv masinatööstus Lisako. Eelmisel aastal paigaldas Aivo Saar koos Vanalinna Ehituse tegevjuhi Kaidur Karba (vasakul) ja Haljala vallavanema Anti Puusepaga (paremal) Lisako poolt Võsule rajatud pansionaadi nurgakivi.
TOP
  • 13.11.24, 12:03
Need on Lääne-Virumaa edukaimad ettevõtted
Lisatud Lääne-Virumaa ettevõtete TOP
Viljandimaa edukama ettevõtte omanik Kaisa Orav ning firma juhatuse liige Mark Orav. Foto on tehtud nende kodus Viljandis kümme aastat tagasi.
TOP
  • 11.11.24, 10:24
Viljandimaa TOPi võitja tegi ajaloo edukaima aasta
Lisatud Viljandimaa TOP
Türil toimunud Kesk-Eesti edukate ettevõtete tunnustamisel võtsid Järvamaa TOPi auhinnad vastu Farm In Productionsi juhatuse liige Malle Valdur ja Aravete Biogaasi juhatuse liige Siim Jaas.
TOP
  • 10.11.24, 08:12
Need on Järvamaa edukamad ettevõtted
Lisatud Järvamaa TOP
Kunagi ühe väikebussiga alustanud Pärnu perefirma on nüüdseks kasvanud nii edukaks, et võib nimetada end Eesti üheks paremaks sõitjate vedajaks.
TOP
  • 09.11.24, 06:00
Sõitjateveo TOP: Pärnu perefirma puges suurtegijate vahele
Edetabelis 50 firmat!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele