• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 16.05.14, 13:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rainer Aunpu: palka tõsta tasub ära

Palkade kasvu majanduslanguse tingimustes ei tule võtta kui põhjust ja tagajärge, leiab Smart Valley OÜ juht ja omanik Rainer Aunpu.
Toon ära kaks trendi, mille mõju majandusele võib lühiajalises perspektiivis olla negatiivne, kuid pikaajaliselt on kindlasti positiivne. Esiteks, ettevõtjad on ilmselgelt hakanud tööjõudu kõrgemalt väärtustama. See ei ole pelgalt ülemaksmine ega rumalus. Arvestades tööjõu ja ajude väljavoolu on tehtud arukaid otsuseid töötajate motivatsiooni säilitamiseks ja suurendamiseks. See on puhas investeerimistegevus, mille lühiajaline mõju seisneb kulude suurenemises, kuid pikaajaline mõju on majanduse kasvu taastumine ja ilmselt ka kiirenemine.
Eesti majanduse taasloomine 90. aastatel ja kiire majanduskasv vahepealsetel aastatel ei olnud tingitud ainuüksi positiivsetest välisteguritest. Nende nähtuste märkimisväärselt suur mootor oli Eesti inimeste kõrge motivatsioon oma elatustaset tõsta ja taasluua oma riigi taasloomiseks. Viimastel aastatel on seda sisemist motivatsioonitegurit avalikes aruteludes ja ettevõtete personalipoliitikates liiga palju ignoreeritud. Mul on hea meel, et see edu eeldus on tagasi saamas oma väärilist kohta.
On veel teine trend, mida elevusega jälgime, kuid mille mõju n-ö klassikalise majandusmudeli järgi toimivale süsteemile me ilmselt alahindame. See on palgatöötajate siirdumine ettevõtlusesse ja iduettevõtluse kiire areng. On ju selge, et kui inimesed üha enam jätavad palgatöö, et luua oma ettevõte, siis ei loo nad enam väärtust olemasolevatele ettevõtetele. Enamik alustavaid ettevõtteid ei käivitu päeva pealt. Vahel tuleb mitu aastat aktiivselt panustada, et ettevõte hakkaks kasumit tootma. Seda ka näiliselt kiiresti käivituvate start-up’ide puhul. Paljudel juhtudel käivitumist ja kasvu ei tulegi.
Tean uskumatult suurt hulka ettevõtlikke inimesi, kes on viimase paari-kolme aasta jooksul oma tasuvalt palgatöölt lahkunud, et asuda tegutsema kas vabakutselisena või asutada enda ettevõte. Mõni neist on juba jalad alla saanud. Mõni alles võitleb. Mõni on loobunud ja palgatööle tagasi siirdunud. Ise kuulun veel pigem nende võitlejate hulka.
Igal juhul on sellise märkimisväärse ulatusega majanduse sisesel struktuurimuutusel lühiajaline negatiivne mõju nii tööjõupuudusele kui ka „vanade“ ettevõtete majandustulemustele. Ühtlasi ka majanduskasvule. Eeldusel, et nendel uutel ettevõtjatel jätkub püsivust ja et riigi poliitika ja meetmed neid piisavalt toetavad, pöördub see negatiivne mõju varem või hiljem positiivseks. Uued ettevõtted hakkavad looma lisaväärtust üha enam globaalsele turule suunatud toodete ja teenustega. Näeme tulevikus üha enam teenuste eksporti. Need ettevõtted on tihti plahvatusliku kasvuga ja maailma muutvad. Isegi kui lõviosa neist ettevõtmistest läbi kukub, siis loovad edukad vähesed suuremat väärtust, kui „vana ettevõtlus“ seda oma konservatiivsema äri ja vananenud toodetega eales suudaks.
Autor: Vilja Kiisler, Rainer Aunpu

Seotud lood

Uudised
  • 17.06.14, 08:18
Keskmine palk tõusis 7%
Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 949 eurot ja tõusis statistikaameti teatel aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti.
Uudised
  • 12.06.14, 10:16
Naiste palgavahe meestega on veidi vähenenud
Värskete palgaandmete kohaselt oli mullu meeste ja naiste brutopalga vahe 34,3%, 2012. aastal oli see vahe 35,8 protsenti.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:42
Kuld ja aktsiad kukkusid kolinal. Kas kujunemas on ostukoht?
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele