Riik – sa näed, mis toimub, ja ometigi appi ei lähe! Vähe on ettevõtluses valdkondi, mille puhul peaks selline etteheide üldse huulile tulema, aga Tallinna börsi juba pikalt vinduv kauplemisaktiivsus ei jäta muud võimalust.
Tallinna börsi elavdamiseks oleks hädavajalik, et mõni nimekas riigiettevõte leiaks kas tervikuna või osaliselt tee börsile. See ärataks vaikelust praegusi väikeinvestoreid, aitaks juurde tuua uusi ning oleks ärgitav eeskuju börsileminekuks ka erafirmadele.
Tallinna börs jääb soiku. Mõne riigifirma börsileminekust on juttu olnud varemgi.
Tänase lehe investoriloo valguses on näha, milleni sellise otsusega viivitamine on juhatanud. Kuni 2011. aastani kasvas investorite arv Tallinna börsil jõudsalt, aga pärast seda on huvi kahanema hakanud. Uusi väikeinvestoreid meelitab vaid mõni dividende maksev börsifirma.
Kauplemisaktiivsus Tallinna börsil on tänavu jäänud eriti madalaks: esimese nelja kuu käive oli 39 protsenti väiksem kui mullu samal ajal. Tehingute arv langes 14 protsendi võrra.
Leedu teel õigele poole. Leedu valitsus näiteks kaalub riigifirmade viimist kohalikule börsile, põhjendades seda sooviga elavdada börsi ja pidurdada kohaliku kapitali väljavoolu. Selline käik aitaks rahastada riigile olulisi projekte. Seesama kehtiks ka Eesti puhul.
Tundub, et Tallinna börsile ei lisandu värsket verd ka eraettevõtete hulgast. Seda ei saa imeks panna, ammugi siis ette heita. Börsifirma staatus lisab tuntust ja prestiiži, ent ka avaliku ettevõttega kaasnevaid kohustusi. Näiteks kui soovitakse laienemiseks raha kaasata, on praeguste pangatingimuste juures lihtsam ette võtta käik pangakontorisse. Riigifirma börsileviimine oleks erafirmadele positiivne eeskuju.
Riik ei tohiks rahul olla. Ettevõtluskeskkonnast hoolival valitsusel peaks börsi vaadates juba ammu punane tuluke hoiatavalt vilkuma. Pilt, kus paistab kokku paarkümmend tuhat väikeinvestorit – ning neist ehk napilt enam kui kümnendiku puhul võib kasutada eesliidet “aktiivne” – ei saa kuidagi pakkuda rahulolu.
Kohaliku börsi olukord peegeldab üldist ettevõtlusmaastikku ja investeerimiskliimat laiemalt. Uued atraktiivsed investeerimisvõimalused kuluksid kindlasti ära. Kuna esimene investeerimiskogemus saadakse enamasti ikka n-ö koduturul, siis üldise ettevõtlikkuse edendamiseks oleks tegusam börs suisa hädavajalik.
Hirm kaotada võimu. Riigiettevõtete börsileviimist pärsib otsustajate hirm kaotada võimu, jääda ilma poliitilisest lauskontrollist ettevõtete üle.
Poliitilise otsustamise osakaalu taandumine ja majandusliku pädevuse kasv (riigi)ettevõtete juhtimisel tuleks aga ainult kasuks nii majandustegevuse kui ka ettevõtete läbipaistvuse poolest.
Keeruline on öelda, milline riigiettevõte Tallinna börsile kõige paremini sobiks. Varem on selles kontekstis räägitud Eesti Postist, Eesti Energiast, RMKst ja Riigi Kinnisvarast. Kui aga vaadata investorite eelistusi laiemalt, võiks tegu olla firmaga, mis maksaks regulaarselt dividende.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Kui investorite arv Tallinna börsil kasvas jõudsalt kuni 2011. aastani, siis alates sellest ajast on huvi börsiettevõtete vastu hakanud kahanema.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele