Euroopa ühine energiaturg peaks toimima turujõududest lähtuvalt ja ühe riigi otsus ei tohiks kahjustada teise varustuskindlust, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse infonõunik Heiki Linnamägi.
Halb uudis on see, et järjest enam sõltub Euroopa imporditavast energiast ning meile mujalt maailmast esitatav igapäevane energiaarve on suurem kui miljard eurot. Hea uudis on see, et Eesti energiabilanss on üsna tasakaalu lähedal.
Äsja avaldas Euroopa Komisjon liikmesriikide valitsusjuhtide tellitud analüüsi, milles lahatakse ELi energiatarbimist ja tehakse ettepanekuid varustuskindluse suurendamiseks.
Energiajulgeolek, eriti gaasitarnete kindlus on Euroopas taas päevakorral, sest paljude Euroopa riikide varustamisel gaasiga on võtmeriigiks Ukraina. Ka 2009 sattusid mitmed Ida-Euroopa riigid raskustesse, kui gaasitarned Ukrainas takerdusid. Ometi oli vaja veel teist Ukraina kriisi, et varustuskindlusega tõsisemalt tegelema hakataks.
Euroopa Komisjoni üks peamisi ettepanekuid on ühise energiaturu loomine juba tänavu. Koordineeritud energiahanked ja Euroopa Komisjoni abi läbirääkimistel tarnijatega parandaks ELi riikide positsiooni pikaajaliste energiatarnete lepingute sõlmimisel. Venemaalt tuleb 39% ELis tarbitavast gaasist ja kuue riigi puhul on sealt pärit kogu ostetav gaas. Ühine energiaturg peaks toimima turujõududest lähtuvalt ja ühe riigi otsus ei tohiks kahjustada teise varustuskindlust. Lisaks õiguslikule raamistikule vajab ühine turg ka energiaühendusi, mille loomisel tuleb appi Euroopa Ühendamise Rahastu ja teised eurofondid.
Balti riigid ja Soome on gaasivarustuse mõttes energiasaared, või pigem poolsaare moodi saared, sest nad sõltuvad täies ulatuses ühest gaasitarnijast. Hea on see, et Eesti ei sõltu gaasitarnetes Ukrainast ja Lätis asuv gaasihoidla lubab tarbijate varustamist ajutiselt jätkata ka tarneprobleemide korral.
Gaasitarnekanalite mitmekesistamiseks on tegevuskavas lisaks LNG terminalile ning Eestit ja Soomet ühendavale gaasijuhtmele Balticconnector välja pakutud ka Leedu ja Poola gaasivõrgu ühendamine aastaks 2019, mis lõpetaks Baltimaade ja Soome gaasituru eraldatuse ülejäänud Euroopast. See võimaldaks meile ligipääsu näiteks Norra gaasile. Jääb loota, et projektid ei takerdu asjasse puutuvate riikide erihuvide taha.
Analüüsis on palju tähelepanu pööratud ka terve Euroopa varustuskindluse tagamisele järgmisel talvel ning selleks soovitatakse riikidel läbi mängida gaasivarustuse katkemise stsenaariumid. Euroopa Komisjoni ettepanekuid arutavad valitsusjuhid juba juuni lõpus Euroopa Liidu tippkohtumisel.
Seotud lood
Eestile on LNG-terminalist olulisem Soome ja Eesti vahelise gaasiühenduse kiire loomine ehk Balticconnectori rajamine.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.