Venelastel on huvi Rail Balticu vastu

Kui praeguses BaltiRailis 1990. aastate keskel esimesi projektmaterjale Helsingi-Tallinna tunneli kohta kokku hakati panema, oli Soome kolleegidel, kes harjunud vaid oma „põhjakaljuga", kõhklemist paleosoikumi (pool)kaljupinnastes tunnelite ehitamise osas Eesti poolel. Kahtluste hajutamiseks soovitasin arvesse võtta ka Peterburi tunneliehitajate kogemusi samades kivimites, sealse metroo ehitamisest. Geotehnilistelt omadustelt on need praktiliselt identsed.

Nii lõidki meie tegevuses aeg-ajalt kaasa ka vene spetsialistid. Kes ühtlasi tõstatasid ka idee Peterburi piirkonna kui suure tööstusala ühendamisest tulevikus kavandatava euroraudteega. Sest peatselt oli selge, et tunneli tähtsus on märksa suurem, kui ainult kahe naaberlinna ühendamine.

Ühiselt pakkusime välja perspektiivse lahenduse, et Peterburist algav uus euroopa laiusega raudtee hakkaks tunnelisuudmeni kulgema piki Soome lahe põhjakallast, kus see aitaks elustada ka seda suhteliselt tagasihoidlikumalt hõlvatud ala (praegune raudtee kulgeb märksa põhja pool). Tekkis ühishuvi nii Soome kui Vene poolel.

Kui Rail Baltic ükskord Tallinnani jõuab, siis ei peaks aga ületamatuks takistuseks olema ka praeguse Tallinna-Narva raudtee osaline ringiehitamine ja kohendamine ka euroopa tavalaiusele. Säilitades vajaduse korral idatransiidi jaoks ka n-ö vene laiuse.

Autor: Ago Vilo, Peep Talimaa