Täna on päev, mil kirjutati ümber 14 aastat Eesti majanduslugu, leiab toimetaja Harry Tuul.
Nimelt avaldas statistikaamet uued andmed Eesti majanduse käekäigust alates aastast 2000. Tegu on uue metoodikaga (nn ESA 2010 standard), mis võetakse kasutusele terves Euroopa Liidus.
Uus statistika näitab korraga nii seda, et Eesti majandus on arvatust suurem, kui ka seda, et SKP kasvab seni hinnatust kiiremini. Sisuliselt mõõdab statistikaamet uue meetodiga rohkem andmeid, näiteks kaupade liikumisele lisaks täpsemalt teenuseid, millest ilmekaima näitena on toodud infotehnoloogia, mida varasemalt statistikud alahindasid.
Seetõttu on ka sisemajanduse koguprodukt kõigis uue meetodi kasutusele võtnud riikides kasvanud. Eurostati esialgse hinnangu järgi on see Euroopa Liidus keskmiselt olnud 2,4%. Hollandis muutus SKP statistikastandardi uuendamise tulemusel koguni 7,6%, aga Prantsusmaal näiteks 3,2%.
Nii ka Eestis. Näiteks tuleb välja, et Eesti majandus polegi tänavu kahanenud. Aasta esimeses kvartalis mõõdetud 1,4% langus muundus hoobilt 0,3% kasvuks. Samamoodi mullune viimase kvartali hädise 0,3% kasvu kohal seisab nüüd üle 5 korra kiirem, 1,7% SKP hüpe.
Kas see on hea uudis või halb, on keeruline hinnata, sest sisuliselt midagi ei muutunud. Iseenesest statistika kellegi palka ei tõsta. Samuti ei teki riigieelarvesse kohe juurde ühtegi eurosenti, kuigi tänu uutele arvutustele on võimalik tulevikukasvu suuremaks prognoosida. Ja kuigi täpsemad andmed on olemuslikult positiivne nähtus, kaasneb nende muutustega alati ka negatiivne kuvand statistika ebausaldusväärsusest. Tekib tunne, et oleme elanud või elame vales. Aga ajalugu on tehtud. Ilmselt uueneb see ka tulevikus.
Autor: Ken Rohelaan, Harry Tuul
Seotud lood
Eesti statistikaamet võttis koos teiste Euroopa Liidu riikidega kasutusel uue sisemajanduse koguprodukti arvutusmeetodi, mille järgi Eesti majandus polegi sel aastal kahanenud, vaid ainult kasvanud.
DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks 0,7%, Lätile 2,7% ja Leedule 2,6%.
Uue metoodikaga arvutatud SKP numbrite suurim muudatus tuleb vahepeal täpsustunud ja lisandunud andmetest, ütles SEB makroanalüütik Ruta Arumäe. Parandamist vajaks hoopis statistikaameti kiirhinnangute andmise metoodika.
Uuele SKP arvutamise metoodikale üleminek ja uued kasvunumbrid ei muuda majandusväljavaate üldsõnumit, sest eksport ja investeeringud on jätkuvalt surve all, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.